M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
ühe,
kuni tema jala all praksatas üks oksake! Tema hing jäi kinni ja ta kuulatas», Ei mingit häält --
vaikus oli täielik. Hucki kergendus oli piiritu. Nüüd pöördus ta parkmullapuupõõsaste varjus
ümber
-- pöördus aeglaselt ja hoolikalt, nagu oleks ta laev olnud -- ja astus siis kähku, kuid
ettevaatlikult
edasi. Kivimurru kohale jõudes tundis ta end väljaspool ohtu viibivat ja andis jalgadele valu.
Allapoole, üha allapoole viis kure jooks, kuni ta ueilslase majani jõudis. Ta põrutas uksele, ja
varsti
ilmusid akendele vanamehe ja tema kahe tugeva poja pead.
«Mis müra see on? Kes seal lõhub? Mis sa tahad?»
«Laske mind sisse -- ruttu! Küll ma räägin kõik.»
«Kes sa oled?»
«Huckleberry Finn. Ruttu, laske mind sisse!»
«Huckleberry Finn, tõepoolest! See ei ole küll nimi, mis avaks palju uksi! Aga laske ta sisse,
poisid,
vaatame, milles asi seisab.»
172