"udutsevate" - 1 õppematerjal

Inimese vari

Vene ja vesi näisid liikumatud, ning oli, kui oleks maja oma raagus puuga pärapaja all Kui ta viimaks pea tõstis, nägi ta lähedal pingil meest soldatisinelis, mustad käed aeglaselt mööda ujunud. Ikka ainult edasi, ainult edasi, tarretuse jäises virus... jõuetult süles. Ta nägu oli kollane ja rind sisse vajunud. Maret ei tund-nud meest, kuid Kuusirp tõusis taevasse, valades külma kuma üle udutsevate luhtade. Ta valus see hakkas temaga rääkima, vaikse ning kähiseva häälega: valgus tilkus mustale veele ja maale, kust tõusid põõsaste skeletid. Taevas rohetas ja "Ma kuulsin, et ta on surnud. Ma tulin teda veel vaatama." Rääkija peatus veidi ja sinas selle hõbedase küünla valgel terasheledalt. köhis. "Kui lahku-sime, lootsime mõlemad terveks saada