Optilised nähtused atmosfääris
(koidupuna). Samasugused optilised nähtused toimuvad päikeseloojangule järgneva eha ajal.
Optikanähtused saavad tekkida siis kui valgus kohtab oma teel takistusi, näiteks gaase või
tahkeid kehasid, mis mõjutavad teatud kindlal moel valguse levimist. (Kamenik 20.06.2009)
Kui näeme taevas mõnda valget optikanähtust, on tegemist valguse peegeldumisega, kui
värvilist, siis kas valguse murdumisega veepiiskades või jääkristallides või näiteks
difraktsiooniga imeväikestes udupiiskades. (Kuusk 2005)
Oma referaadi kirjutamisel kasutasime U. Veismann’i ja R. Veskimäe raamatust Universum
valguses ja vihmas A. Kuusk artiklit Optikanähtused taevas. Pikemalt peatusime sellistel
atmosfääri optilistel nähtustel nagu varjud, peegeldused, pühasära, miraaž, vikerkaar, tarad ja
glooria, halod, helkivad ööpilved ja virmalised. Peale nende on veel terve hulk nähtusi nagu
näiteks päikesekoerad, roheline kiir, sinine kuu, Tyndalli efekt jpm millel me pikemalt ei
peatu.