3. Määrake veetilga ruumala. 4. 1 tilk õli (0,05 cm3) valgus vee peale laiali ja moodustas 50 m 2 suuruse õlilaigu. Kui suur on keskmiselt õli osakese läbimõõt. Eeldada, et molekul on kerakujuline. Õli moodustab vee peal monomolekulaarse kihi. 5. Hinnake mitu vee molekuli on udupiisas. 6. Veeauru kondenseerumisel lisandub tolmuosakesele (kondensatsioonitsentrile) igas sekundis tuhat vee molekuli. Kui kaua kestab udupiisa moodustumine? 7. Millise trükitud kirja kirjamärgi läbimõõt oleks sama suur kui vee molekuli miljoni (10 6) kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 2. AINEOSAKESED MÕJUTAVAD ÜKSTEIST Aineosakesed tõmbuvad omavahel, aga ka tõukuvad. Samaaegselt esineb nii tõmbe kui tõukejõud. Kui keha pole kokku surutud või välja venitatud, siis asuvad
· Makro- ja mikromaailm. o Makroparameetrid: temperatuur, rõhk, tihedus, jõud, mehhaaniline töö, energia jne. o Mikroparameetrid: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli liikumishulk, molekulide kineetiline energia jne. · Aatomite ja molekulide mõõtmed. o Vesiniku molekuli diameeter 0,23 nm. Rasketel metallidel läbimõõt ligikaudu 1 nm. Võrdluseks - udupiisa läbimõõt 1000 nm. · Avogadro arv, Loschmidti arv. o Avogadro seadus: samades tingimustes (temperatuur, rõhk) sisaldavad kõikide gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu gaasimolekule. o NA = 6,02· (molekuli mooli kohta). o Loschmidti arv: 2,69· molekuli (ühes cm³). · Gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. o p = 1/3 m n v² , m- ühe osakese mass, n- osakeste kontsentratsioon, v²- kiiruse ruudu keskmine.
annaabi.ee 
