Tööleht 4: Valguse ja aine vastastikmõju
dispersioon, mis tähendab murdumisnäitaja sõltuvust
lainepikkusest, kusjuures rohkem kalduvad kõrvale lühemad
lainepikkused.
Mida suuremad on veepiisad, seda eredam vikerkaar tekib. Kui
piisad on väga väikesed, on vikerkaar kahvatu, muutudes
piiskade suuruse vähenedes valkjaks, sest nüüd on murdumisest
ülekaalus difraktsioon (murdumine), mis määrib spektrivärvused
jälle valgeks valguseks. Sellised vikerkaari oleme uduga ikka
näinud, kui päike paistab udukihist läbi. Seda nähtust tuntakse
rohkem siiski udukaare või uduvikerkaare nime all.
Vikerkaar tekib siis, kui valgusallikas (päike või kuu) paistavad
sadavale vihmale peale, lisaks peab nende kõrgus horisondist
olema alla 42°, sest muidu jääb vikerkaar horisondist madalamale
ja selle nägemiseks tuleks maapinnast kõrgemale tõusta. Suurelt
kõrguselt, näiteks lennukilt või kõrghoonest võib näha ka
täisringikujulist vikerkaart. Jällegi peab päike jääma selja taha ja
annaabi.ee 
