Elementaarosakeste Füüsika
Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Üks vanemaid ja
lihtsamaid meetodeid osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine.
Plaadi valgustundlikus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel
plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraline joon, mida saab vaadelda
mikroskoobiga. Üleküllastatud aurus tekib ioonide ümber udupiisakeste rada. Sellel nähtusel
põhinevat detektorit kutsutakse udukambriks ehk Wilsoni kambriks. Sarnase tööpõhimõttega
on ka mullikamber. Suured mullikambrid on mitme kuupmeetrise mahuga. Kuna kiirendid
tekitavad sadu põrkeid sekundis ja ühes reaktsioonis võib tekkida mitukümmend osakest, siis
on nende jälgede analüüsimine väga töömahukas. Kui osake ioniseerib gaasi, siis muutub see
veidi elektrit juhtivaks. Kui tekitada seal elektroodide abil elektrivälja, siis hakkavad tekkinud
laengud elektroodide poole liikuma. Seda on lihtne mõõda
annaabi.ee 
