· Üleliigsed kaared on pisut eraldunud ning pastelsete värviribadena ei sobitu vikerkaare tavalise mustriga. · Kui korraga paistab kaks või rohkem üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. 2. Uduvikerkaar ja selle tekkimine · Tekib uduse ilmaga, kui päike paistab läbi udu piisavalt hästi, et tekitada täisvarjusid. · Niisiis saab udukaart näha selge taevaga uduga päikese vastas · Uduvikerkaar on tavaliselt valkjas, harva kerge punaka või sinaka varjundiga ning tekib sageli enne udu hajumist · Tähele võib panna, et udukaare alumine osa on tugevam ja paksem, kuid ülemine osa nõrgem. See on seotud udu tihedusega ning kui paljudelt piisakestelt valgus vaatlejani jõuab. · Udukaar tekib nagu vikerkaargi valguse peegeldumisel ja murdumisel piiskades, kuid ühe olulise erinevusega: difraktsioon
kirjeldanud antiikkreeklase Aleksander Aphrodisiase järgi. See esineb esmase ja teise vikerkaare kõrvalekalde nurga tõttu ja sellepärast jõuab kahe kaare vahele vähem valgust. Aleksandri tume vöö paistab kahe kaare vahel tumedama alana, mis pole eriti hästi välja kujunenud. (Wikipedia 2013) Uduvikerkaar Uduvikerkaar on üks vikerkaare vormidest. See tekib uduse ilmaga, kui Päike paistab siiski piisvalt hästi, et tekitada täisvarjusid. Seega saab udukaart näha selge taevaga uduga Päikese vastas. (Kamenik 22.09.2009) Uduvikerkaar on enamasti valkjas, harva punaka või sinaka varjundiga mis tekib enne hajumist. Võib täheldada, et uduvikerkaare alumine osa on tugevam ja paksem, ülemine osa aga nõrgem. Udukaare valkjat vävust põhjustab dispersioon, hajususe tõttu on värvid vähemalt osaliselt kattunud. (Kamenik 22.09.2009) PÜHASÄRA Pühasära ehk nimbus tekib tagasipeegeldumisel looduslikelt objektidelt. Kastesel rohul võime
annaabi.ee 
