Udmurdid ja nende keel Referaat Udmurtide endanimetus tähendab 'niiduinimest'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Sellel oli halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Izevsk. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida ...
Udmurtide ja maride tänapäevane olukord: kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Keel ja kultuur on juba mitmeid sajandeid käinud käsikäes ning teineteist toetanud. Keel on kultuuri peamine edasikandja, sest minu arvates säilib kultuur puhtal kujul just emakeelsena. Emakeeles antakse edasi järeltulevastele põlvedele õpetussõnu, laule, jutustusi jpm. Oma kodutöös võrdlen Venemaa soome-ugri kultuuridest maride ja udmurtide kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid o...
9. Klass UdmurDid Sissejuhatus Udmurdid on soome-ugrilased, kelle peamine asutusala on volga lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. Udmurt vahtimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tas...
Udmurdid Koostaja: Laura Hainas 9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuha...
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeu...
Keelte teke ja rühmitamine. Eesti keelesugulased. Emakeel gümnaasiumile Nelle Äike Turba Gümnaasium Kuidas keel tekkis? Algkeel Polügenees Monogenees Kuidas keeli rühmitatakse? Tüpoloogiline Flektiivsed keeled Aglutinatiivsed keeled Analüütilised keeled Areaalne Geneetiline Eesti keelesugulus Lähimad keelesugulased: Läänemeresoome keeled: Lõuna rühm: eestlased Põhja rühm: liivlased soomlased vadjalased karjalased vepslased isurid Soomeugri keeled: Saamid Volga keeled marid mordvalased Permi keeled komid Ugri keeled udmurdid ungarlased handid mansid Samojeedi keeled: neenetsi eenetsi sölkupi ngassaani Ülevaade uurali keeltest: Keel Kõnelejai Ohustatuse aste Asuala ...
Jutt Eesti keelest Suurte keeltega võrreldes tuleb tõdeda, et eesti keel on tõesti väike keel, kuid kui võrrelda eesti keelt kõnelejate arvu poolest teiste keeltega, siis on näha, et rohkem kui pooltel tänapäeva keeltel on alla 10 000 kõneleja ja see tõstab eesti keele kõrgele kohale.Kõik keeled on EL-is võrdselt ja eesti keel kuulub Uurali keelkonda. Uurali keel on väga käänderikas, kõige käänderikkamad uurali keeled on ungari, udmurdi, komi, soome ja eesti keel. Uurali keeled kasutavad muutelõppe ja tunnuseid seal, kus indoeuroopa keeled kasutavad omaette sõnu. Näiteks soome keel väljendab omandisuhteid spetsiaalsete liidetega(taloni 'minu maja', talosi 'sinu maja', talonsa 'tema maja') ning soome keeles on isegi neli tegevusnime. Kõige vanema ja rikkama kirjakultuuriga Uurali keel on ungari keel. Vanim soome- ugri keeles kirjutatud tekst on 12. sajandi lõpust pärit ungarikeeln...
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ...emotsioonide väljendaja ...identiteedi kandja toimub enam...
KOONDLAUSE TÜÜBID 1. SIDESÕNATA KOONDLAUSE Õunad, prinid, ploomid on puuviljad. 2. SEMIKOOLONIGA KOONDLAUSE Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8. Erilaadilised täiendid Ostsin pehme kollase mütsi. 9. Samaliigilised täiendid Rohelised, kollased, punased pluusid rippusid nööril. KORDUVAD MÄÄRUSED: 10. Samamahulised määrused Jaanipäeval, 24. juunil teeme lõket. 11. Hõlmavad, er...
HÕIMUPÄEVAD 2014 HÕIMUPÄEVADEST • Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad un...
Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadum...
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami keel...
EESTI KEEL KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED! 1. Nimeta keelefunktsioonid, lisa ka selgitus. Vastus : Keel kui suhete hoidja – vahendatakse infot ja kujundatakse omavahelisi suhteid. Info vahetamine. Keel kui mõtlemisvahend – tänu sellele toimuvad mõtlemisprotsessid ja inimesel tekivad mõtted, kui ta saab oma peas lauseid mõelda. Keel kui identiteedi kandja – info edasi andja. Keel on tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonda korraldavad. Tunnused : religioon, emakeel, kultuur, riietus või toit. Keel on kõige tähtsam sest tänu sellele luuakse kontakt. Keel kui emotsioonide väljendaja – nutt, naer, oiged, ohked, üminad, kisa. Emotsioone saad väljendada sõimusõnu kasutades, karjudes. Saad edasi anda negatiivseid emotsioone. Keel kui maagiline funktsioon – nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine ja vaimudega suhtlemine. Usk nõia sõnadesse. 2. Mis on keelemärk? Nimet...
Komid Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi V...
Soome-ugri keelkond Uurali keelkond Algas Uurali mäestikus. Uurali keeli teatakse kui ühtesid kõige keerukamaid. Uurali keelkond hakkas umbes 7000 aastat tagasi jagunema. Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel Saami keel Läänemeresoome keel Ugri keeled Ugri keelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aasta tagasi. Eraldumist põhjustas kliima soojenemine. Handi ja mansi keel Nende keelte eellased rändasid Siberi metsadesse. Neid keeli räägib umbes 25000 inimest. Ungari ke...
Eesti keele KT vastused 1. Maailmas on umbes 6000-7000 keelt. 2. Keelte arvu ei saa täpselt öelda, sest Maailmas on murrad ja murrakud, mida nimetatakse vahel ka keelteks. Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5. Lingua franca- suur ja pestiizikas keel, mille taga on kultuuriline/poliitiline võim. 6. 1525.aastal ilmus esimene eesti keelne raamat (katekismus), mis ei ole säilinud. 1535.aastal ilmus esimene säilinud eesti keelne raamat (katekismus). 1739.aastal ilmus esimene eesti keelne piibel, mis pani aluse ee...
1. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondl...
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
Maailma keeled Maailmas on loendatud 2500-4000 keelt. Keeli ühendatakse keelesuguluse alusel (ühisest algkeelest põlvnemise järgi) keelkondadeks. Viimaseil sajandeil võib maailma keelte arenemises märgata kaht põhisuunda. Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karj...
Rocca al Mare Kool Sandra-Liis Mägi KOMID Referaat Tallinn 2016 Sissejuhatus Komid on soomeugrilaste permi rühma kuuluv rahvas. Komid jaotuvad kaheks peamiseks rühmaks: sürjakomideks ja permikomideks. Nende peamine asuala on Võtšegda ja Petšora jõgikond, Euroopa kirdenurgas. Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinn on Sõktõvkar. Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond, mille keskuseks on Kudõmkar. Autonoomsest ringkonnast on on ...
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala ...
Väikerahvaste ohud ja võimalused Maailmas on väga palju erinevaid rahvuseid, mida on võimatu üles lugeda. Väikses maailmas on väikerahvad pidevalt elanud tuleviku ootuses ja kartuses. Oma pidevalt väikese rahvaarvu ja tihti ka oma rahvusluse selge määramatuse tõttu on lihtne manipuleerida rahvuskildude kultuuri ja keele säilimisega. Nii on pandud küsimärgi alla ka eestlaste, maride, komide, udmurtide, saamide ja mitmete teiste soomeugrilaste ajalugu, tulevik ja eksistentis. Nii mõnigi rahvakild on pidanud alla vanduma oma võimetusele vastu panna aina väiksemaks jäävas maailmas ja andma teed võimsamatele. Väikerahvaste edasipüsimist ohustab enim võõrkeelte pealetung. Soomeugrilased määratlevad end pigem keele kui kultuuri järgi ja seetõttu on oluline, et keel püsiks. Enim levib inglise keel ja släng, toimub ka niinimetatud ameerikastumine, mille käigus segunevad eri kultuurid üheks massiks. Inglise...
Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel Ferdinand Johann Wiedemann oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija. F.J Wiedemann sündis 1805. Aastal Haapsalus. F.J. Wiedemann õppis algul Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis õigusteadust ja keeli. Alustas ka tööd Tallinna gümnaasiumis õpetajana. Ta uuris komi, mari, udmurdi keelt ja kirjutas nende keelte grammatikad. Sõnaraamatu koostamisel seadsi F.j Wiedemann endale teaduslikult täpsed põhimõtted. Seppärast ei kasutanud a tavalist kirjaviisi, vaid erilist transkriptsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üless märkida. Sõnaraamatu järel alustas ta grammatika koostamist. Tema 1875. Aastal ilmunud grammatika raama on olnud lähtekohaks väga paljudele hilisematele keeleteadlastele, ja mõjutanud meie kirjakeele kujunemist. Karl August Hermann Karl August Herman kirjutas esimese eestikeelse normeeriva grammatika, mille mõju eei kirjakeele kujunemisele on ...
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahva...
SOOME- UGRI KEELKOND ÜLDANDMED • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt, mille kõnelejaid on kokku ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, Soome, Mordva ja Eesti keele kõnelejad on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000...
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus umbkaudu 8000 aasta eest kõneldud algkeelest, mille järglasteks on ka kõik eesti keele niinimetatud sugulaskeeled (läänemeresoome, ungari, mordva, mari, komi, samojeedi ja teised). Ehk teiste sõnadega: selles am...
Sisukord 1.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI ELU.....................................................................................1 2.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI TEGEVUS..........................................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üld...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1.................................................
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja id...
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
annaabi.ee 
