M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Ja siis sa heitsid
magama ja mul oli sinust nii kahju, et võsin ja kirjutasin süomoorikoorele: «Me ei ole
surnud --oleme ainult mererö ovliteks hakanud,» ja panin selle lauale kü unla kõvale. Ja sul
oli nii hea näu, kui sa seal magasid, et ma kummardusin ja sind huultele suudlesin.»
«Kas tõsti, Tom? Tegid sa seda tõsti? Annan sulle kõk andeks selle eest!» Ja täi Polly
kaisutas Tomi nii tormiliselt, et see tundis end kõge sü udlasema kelmina.
«See oli ju väa kena, kuigi see oli ainult --unenäu,» üles Sid endale kuuldavalt.
116
«Ole vait, Sid! Inimene teeb unes just sedasama, mida ta teeks äkvel olles. Siin on üs suur
milumi õn, mille ma sinu jaoks hoidsin, Tom, kui sind veel peaks leitama. Ja nü ud minge
kooli.
Olen täulik heldele jumalale, meie kõkide isale, et sain su tagasi. Tema on kannatlik ja
arrmuline nende vastu, kes temasse usuvad ja tema sõa kuulevad, kuigi taevas teab, et mina
seda
ei vä ari