Vene aeg + Balti erikord
1857 Jansen-"perno postimees".
Vagakirjanduse asendasid seiklusjutud ja sentimentaalne lektüür. Krjakeele levik
soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. 1843 E.Ahrens koostas uue eestikeelse
grammatika,aluseks P-Eesti murre.
Usuliikumised-19saj Ip valitses luteriusk.1832 võeti Venemaal vastu ülevenemaaline
kirikuseadus-luteri usk kaotas eelisseisundi Balti kubermangudes. Ametlikuks riigiusuks
Vene usk. Popiks muutus Vennaste koguduste liikumine-u50000 liiget. Saj.keskel hakkas
Järvamaal ja Harjumaal levima Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg-rahva
päästmine raskest maj. olukorrast usu kaudu.
Baltisaksa kultuurielu-keskuseks Tartu-seotud ülikooli taasavamisega. Asutati
joonistuskool. Raadi mõis kujunes ülikooli kõrval kunstielu keskuseks, kus käis kohal
tollane vaimueliit. Tallinnas edendasid kunstielu Muinsuskaitseühing ja
Provintsiaalmuuseum. Seltsiliikumine hõlmas teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone
annaabi.ee 
