Kõhunääre- toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas Munasari- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Munandid- toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalike hormoone Insuliin- valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vereglükoosisisaldust Adrenaliin- Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku Türoksiin- kilpnäärmes toodetav hormoon. Noortel reguleerib türoksiin kasvu, vanematel ainevahetust Kasvuhormoon- soodustab valkude omandamist Stressihormoon- põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu Vesilahutuvad- (peptiidhormoon; glükagoon, insuliin, kasvuhormoon), on rakku pääsemiseks liiga suured, annavad signaali retseptorvalkudele Rasvlahustuvad- (steroidhormoonid; kartinool, östrogeen, vitamiin D), liituvad tsüloplasmaatilise valguga e
Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist
info üle retseptorvalkudele. Nt: insuliin ja kasvuhormoon. Viimane soodustab aminohapete saamist toidust. Sisenõrenäärmed(toodavad hormoone) Ajuripats(hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut. Toodab:kasvuhormooni endrfiine(õnnetunne), mis suurendavad valutaluvusvõimet. Vallandub sportlike pingutuste ajal. Õnnehormoon oksütotsiin aitab ujedusest vabaneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin, reguleerib inimese ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre ehk pankreas toodab: insuliin, mis muudab glükoosi glükogeeniks(talletub maksa lihastes), muudab lihasraku membraanid glükoosile läbilaskvaks. Glükagoon, muudab glükogeeni tagasi glükoosiks. Neerupealised toodavad adrenaliini, mis kiirendab südametööd, tõstab veresuhkru taset suurendades glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks, immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Veresuhkru reguleerimine
Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajuripats e hüpofüüs: juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib ka kasvurhormooni. Vähesus: kääbuskasv Üleküllus: hiidkasv e. gigantsim Käbikeha: käbikehahormoon reguleerib ööpäevaseid rütme. Toodab melatoniini.
16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter. 16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige 16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige 16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige 16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse mikroobe ainult maos. 17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud mõistete puhul? Hormoonid: türoksiin, testosteroon, adrenaliin, östrogeen Ensüümid: DNA-polümeraas, amülaas, pepsiin, lipaas, proteaas, glükagoon Elundid: munasari, neer, kusepõis 18. Nimeta 6 elundkonda , mille töö tagab Sinu keha homöostaasi? Seede-, hingamis-, ringe-, eritus-, närvi- ja tugielunkond. 19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme erinev talitlus? 20. Vali õige ( õiged) vastused: 20
16.16. Aort on Sinu keha suurim nääre Vale; Aort on Sinu keha suurim arter. 16.17. Lüsotsüüm on seedenõre, mis toimib ainult sahhariididele Õige 16.18. Südametegevuse keskus asub piklikus ajus Õige 16.19.Naha ja kopsude kaudu väljub sama kogus vett Õige 16.20. Seedekulglas hävitatakse baktereid ainult maos Vale; Seedekulglas hävitatakse mikroobe ainult maos. 17. Mis on antud loetelus hormoonid ja mis ensüümid? Millega on tegemist ülejäänud mõistete puhul? Hormoonid: türoksiin, testosteroon, adrenaliin, östrogeen Ensüümid: DNA-polümeraas, amülaas, pepsiin, lipaas, proteaas, glükagoon Elundid: munasari, neer, kusepõis 18. Nimeta 6 elundkonda , mille töö tagab Sinu keha homöostaasi? Seede-, hingamis-, ringe-, eritus-, närvi- ja tugielunkond. 19. Milles seisneb kõhunäärme kui sisenõrenäärme ja kõhunäärme kui välisnõrenäärme erinev talitlus? 20. Vali õige ( õiged) vastused: 20
hormoon) sisaldus on normaalsusega võrreldes kõrge siis türeotropiini eritus peatub. [2] 3. Kilpnäärmes toodetavad hormoonid Kilpnäärmehormoonide sünteesiks on vajalik kindla joodihulga saamine (u 150 g ööpäevas), organism võib taluda joodi puudumist toidust mõned kuud [4]. Kilpnäärmes koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood, kus see ühineb aminohappe türosiiniga ja moodustuvad hormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin. Kilpnäärme normaalse töö korral eritub hormoonide koostises päeva jooksul kuni 0,3 mg joodi. [5] Kilpnäärme folliikulrakud eritavad produkti kõigepealt rakuvälisesse depoosse. Nad eritavad folliikulite kolloidi türeoglobuliini ning ensüümi, mis seejärel seob joodi türeoglobuliinis olevate türosiinimolekulidesse. Valminud hormoonid püsivad kolloidi sees türeoglobuliini küljes kinni peptiidsidemega. Depoovormist vabanemiseks folliikulirakud
Loomal DNA ja Lämmastik Adeniin, tümiin, tsütosiin, Uratsiil, adeniin, RNA, lihastöö, luude koostis guaniin tsütosiin, guaniin I kilpnäärme hormoon türoksiin sünteesimine, kasv, areng, Struktuur biheeliks üheahelaline ainevahetus komplement A=T C=G A=U C=G Fe H N Overepunaliblede
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7. munandid Testosteroon Toota seemnerakke ja meesugu tunnuste teke 8
kindlat kude või elundit. · Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. · Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed · Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole).
vahendatult ainevahetuse muutuse. Hormoonide eriomadused 1. Ülikõrge bioaktiivsus (inimkehas toimuvad juba kogustes 10-9 - 10-12g) 2. Lühike eluiga 3. Toime on sihtsuunitletud, see eeldab retseptoreid 4. Vahendatud mõju läbi ensüümide a) läbi ensüümide hulga b) läbi ensüümide aktiivsuse 5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1. Aminohapete teisendid nt adrenaliin, türoksiin (kilpnäärme) 2. Valkhormoonid insuliin, glükagoon kõhunäärmest 3. Steroidhormoonid: suguhormoonid - meestel testosteroon, naistel östrogeen 4. Vitamiinset tüüpi hormoonid: vitamiin D Hormoone tootvate näärmete jaotus 1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin
Vase puudus põhjustab luukoe demineralisatsiooni ja osteoporoosi. Vask osaleb närvikiude ümbritseva rakumembraani – müeliini – moodustumises ja millede degeneratsioon võib viia sclerosis multiplexi ja teiste raskete närvisüsteemi häirete tekkimiseni. JOOD (I) Jood reguleerib kilpnäärme ja hüpofüüsi tööd, ennetab radioaktiivse joodi ladestumist organismi ning tõstab organismi kaitsevõimet radiatsiooni vastu. Jood kuulub kilpnäärme hormoonide türoksiin T4 ja trijoodtüroniin T5 koostisesse. Kilpnäärme poolt toodetav jodeeritud valk – türeoglobuliin – madalmolekulaarne aine mille piiratud proteolüüs viib T4 moodustumiseni. T3 moodustub T4-st seleenisõltuva dejodinaasi käigus. Sel moel on jood ja seleen organismis metaboolselt väga tihedalt seotud – organismis jood ilma seleenita ei funktsioneeri. Nende hormoonide peamine metaboolne funktsioon seisneb ATP sünteesi stimuleerimises ja sellega seotud
(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. - Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn. Bioloogilise kella kujunemisel. Kilpnääre: - H. Türoksiin ja trijoodtüronin Toime : - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuur - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi Kõrvalkilpnäärmed(kaltsiumi sisaldus veres !) H. parathormoon e. Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime : - mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime: - glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks - veresuhkru tase tõuseb Neerupealissed : - H
Higistamine Isomeerilisel lihaskontraktsioonil? ei muutu Ca liikumine lihase tööl? sarkoplasmaatilisest retiikulumist sakoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? Leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, Kuulmiskeskus? oimusagar Neerus üleminek juhadele? neeruvaagen Kilpnäärme hormoon? türoksiin, Veres glükoosi vaja peamiselt Erütrotsüütidele Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 12-16 O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi Hingamiskeskuse töö intensiivistub? Co2 kontsentratsiooni suurenemisel 1g hemoglobiini seob O2 1,38 ml erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres Katabolism? dissimilatsioon Kus produtseeritakse sappi? Maksas
põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigmentide sünteesi (melatoniin) 3) Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja küljel. Kõige suurem snn. Hormoonid mõjutavad erutusprotsesseide tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust (türoksiin). See vajab ka I2 normaaltalitluseks. 4) Kõrvalkilpnäärmed kõige väiksem snn, hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. 5) Neerupealsed paiknevad neerude peal, tema kõige tuntum hormoon on adrenaliin. See eritub verre hirmu, ehmatuse, viha, positiivsete emotsioonide korral. See on keha ettevalmistus stressiolukorraks. Jõuad kiiremini joosta, kõvemini lüüa, meeled on
liiki sugunäärmeid stimuleerivaid hormoone. 2. Melatoniin Käbikeha Produtseerib Naha pigmenti. Väsimust. organismi ööpäevarütmikat. 3. Türoksiin, Kilpnääre Avaldavad mõju Kiire ainevahetus. Kehatemperatuu trijoodtüroniin, ainevahetusele ja r on madal. kaltsitoniin. närvisüsteemi erutuvusele. 4.Adrenaliin Neerupealsed Avaldavad Emotsioonide ja Emotsioonitu
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis eritavad toodetud hormoonid otse verre. Ajuripats (peaajus) - juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonie sünteesivate näärmete talitlust, sünteesib kasvu hormooni. Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme. Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut
elundit. Jägnevalt toon näiteid erinevate hormoonide funktsioonidest ja, mis siis juhtuks kui meil neid ei oleks. Ajuripats toodab kasvu, neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut ning juhib ka teiste sisenõrenäärmete tööd. Järelikult, kui meil ei oleks hüpofüüsi, ei saaks me ka kogu kehaliselt kasvada ja areneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin. See mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri ja erutusprotesse. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. See on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Niisiis ilma kilpnäärmeta kõiguks meie kehatemperatuur üles-alla, ainevahetus kiirus oleks täielikult häiritud jne. Neerupealised toodavad hormooni adrenaliin. Adrenaliin annab organismile lisaenergiat erutuste näol
Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs a. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. b. Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut. c. Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone. 2. Käbikeha ehk käbinääre a. Ööpäevarütmid, nähapigmentide süntees. 3. Kilpnääre a. Toodab hormooni türoksiin. b. Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. c. Kõrvakilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetus. 4. Struuma a. Joodi puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. 5. Neerupealsied a. Toodavad hormooni adneraliin. b. Ergutab südametegevust, kiireneb hingamissagedus, tõstab vererõhku jne. c. Adneraliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 6
2) Lühike eluiga 3) Toimivad kindlatele rakkudele, kellel on vastavad retseptorid 4) Retseptorite hulk määrab hormooni küllastusmõju 5) Mõjutab ensüümide hulka ja aktiivsust (toime vahendatult läbi ensüümide), ise hormoon ainevahetust ei muuda (Tähtis, eksitakse sageli) 6) Süntees on mitmeti tagasiside printsiibil kontrollitav Hormoonide jaotus: 1) Aminohapete teisendid. NT: kilpnäärmehormoonid (türoksiin) 2) Peptiidid, valgud. NT: kasvuhormoon (peptiid), insuliin (valk) 3) Steroidhormoonid. NT: suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) Teine jaotus lähtub toimest: 1) Hormoon mõjutab rakku, millest ta ise on sünteesitud 2) Hormoon mõjutab naaberrakke a) mõjutab närvirakke b) mõjutab tavalisi keharakke Hormoone sünteesivad näärmed: 1) Puhtakujulised- tegelevad ainult sellega a) hüpofüüs (ajuripats)- kasvuhormoon (ühest näitest piisab)
Tugielundkond võimaldab liikuda Seedeelundkond lagundab toitu Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Ringeelundkond transpordib kehas aineid Erituselundkond eemaldab kehast nmittevajalikke aineid Närvisüsteem vahendab ja töötleb infot, kesknärvisüsteem(pea, selja), piirdenärvisüst. Sigimiselundkond järglaste saamiseks Sisenõresäärmed reguleerib organismi elutalitslusi, ajuripats(kasvuhormoon- soodustab kasvu, ainevahetus), kilpnääre(türoksiin-kasv, ainevahetus), kõrvalkilpnääre(insuliin-vähendab glükoosi sisaldust veres), neerupealised(adrenaliin-hirmuhormoon, viha, erutus), sugunäärmed(östrogeen-N sugutunnused) Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekekonna stabiilsust Energiabilanss kõikide energia liikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Veresuhkrusisalduse regulatsioon: kõhunääre kui glük sisaldus kasvab siis see
kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ajupõletik, dementsus vaimne haigus, epilepsia. Aju ehitus: Väikeaju liigutuste täpsus, tasakaal. Vaheaju 1) Hüpotalamus juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus värav suurajju Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon Platsenta toodab rasedushormoone. Hormoonid on väga aktiivsed keemilised ained, mis liiguvad vere kaudu. Prokestoroon raseduse hormoon. Inimkeha kolm kaitseliini: 1. Nahk ja limaskestad 2. Valgelibled õgirakud, tapjarakud 3
elundid, seemnerakkude teke,mehe sekundaar sugutunnuste arenemine. 2)Neerupealis(säsi)- (Aldesteroon, adrenaliin)-paljud organid, füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal. 3)Munasarjad(Östrgeen),menstruaal tsükkel, emaka ja piimanäärmete funktsiooni säilitamine. Naiste sekundaarsete sugutunnuste arenemine. 4)Kõhunääre(insuliin) –maks, lihased, rasvkude, tõhustab glükoosi liikumise vereringest rakkudesse, eriti rasva-ja lihasrakkudesse. 5)Kilpnääre- (türoksiin ja trijoodtüroniin)- kõik rakud, ainevahetuse üldine kiirenemine. Normaalne kasv ja areng. 1)kaiseliin- Nahk ja limaskest-nahal mitu kihti, tihe, moodustavad tõhusa mehaanilise käise, mikroobid jäävad kinni, hävivad mao happelises keskkonnas. 2)esmasne immuunvastus e kaasasünd immuunsus- valged vererakud-õgirakud ja tapjarakud, mittespetsiifiline immunvastus- põletik, kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele.
talitust · Igal hormoonil on kindel ülesanne · Hormoonidel on erinev toimeaeg · Kannavad edasi infot aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaealisem Sisenõrenäärmetesüsteem: · Ajuripats Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust Sünteesib kasvuhormoone · Käbikeha Ööpäevase rütmi kontroll · Kilpnääre Türoksiin mõjutab erutusprotsesside tugevust ning ainevahetuse kiirust Kõige suurem sisenõrenääre Hormoonid sisaldavad joodi · Kõrvalkilpnäärned Kõige väiksemad sisenõrenäärmed Hormoonid reguleerivad meie organismis Ca ja P ainevahetust · Neerupealised Kõige tuntum hormoon on adrenaliin, mis ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru
ärrituvaks ja agressiivseks Melatoniin Une regulatsioon. Kilpnääre Toime: - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuuri tõus - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi talitlus Türoksiin Trijodotüroniin Kõrvalkilpnäärmed mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust PTH, parathormoon kaltsitoniin Parathormoon kaltsitoniin Harknääre e tüümus olulist osa organismi immuunsüsteemis ja
väikses koguses, imenduvad otse verre, igal hormoonil on oma ülesanne ja ensüüm, hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus, hirm, kasvamine ) Haigused, mis on seotud sisenõrenäärmete ja hormoonide tootmise/mittetootmisega diabeet, struuma, kääbuskasv. Mis neid haigusi iseloomustab ja millise näärme ja hormooniga seotud? Struuma see tekib joodi puudusel ja siis tekib kilpnäärme haigus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab hormooni türoksiin. Diabeet tekib insuliini mittetootmisest ja siis ei saa kõhunääre töötada õigesti. See on seotud kõhunäärmega, mis toodab insuliini. Kääbuskasv see on kilpnäärme alatalitus. See on seotud kilpnäärmega, mis toodab türoksiini. Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded. PNS: ülesanne on, et see kannab erutuse edasi peaajju. Jaguneb: somaatiline ehk kehaline, mis juhib tahtele alluvait tegevusi ja vegetatiivne ehk autonoomne, mis juhib tahtele allumatuid
22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta, nt kehatemperatuuri regulatsioon, organismi veetase (kehatemp liiga kõrge
südamepuudulikkus • Pikaajaline ravimata türeotoksikoos – türeoidne müopaatia ja osteoporoos Ainult Graves’ tõve korral esineb eksoftalmia. Retroorbitaalse koe infiltratsioon lümfotsüütidega. K. Vahenõmm 2018 Hüpotüreoosi korral kasutatavad ained. Hüpotüreoidism - asendusteraapia • Eesmärgiks on eutüreoidse (norm. kilpnäärme funktsioon) seisundi saavutamine. • Pikema poolväärtusaja ja stabiilse toime tõttu on valikravimiks naatriumlevotüroksiin (T4 e. türoksiin). • Trijoodtüroniini e liotüroniini (T3 ) eeliseks on kiirem toime. • Liotriks (mikstuur T4 + T3 ; 4:1) • Jood – vajalik aine kilpnäärmehormoonide produktsiooniks. -Kilpnäärmehormoonid (trijoodtüroniin, levotüroksiin), nende manustamisviis, kineetika (imendumine, jaotumine, biotransformatsioon, metaboliidid, eritumine). Trijoodtüroniin e liojoodtüroniin (T3): Eeliseks on kiirem toime. Puudused – kr. manustamisel vajadus
Hüpotaalamus. ADH (antidiureetiline hormoon) e. Salvestub hüpofüüsi Suurendab neerudes neerutorukestest verre tagasi imenduva vee hulka. Vasopressiin == tagasagaras. Kiirendab ainevahetust ning tõstab seega kehatemperatuuri. Koos STHga Türoksiin == Kilpnääre reguleerib laste kasvu ja arengut. Sisaldab joodi. Vähendab kaltsiumi ja fosfori eraldumist luudest (kus neid säilitatakse) ning Kaltsitoniin == Kilpnääre seega nende sisaldust veres.
ainevahetust · Vähendab vee hulka uriinis Kilpnääre · Türoksiin ja · Joodi sis. · Intensiivitab trijoodtüroniin aminohapped rakuainevah etust, reguleerib kasvu ja arengut
Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin 7 8 Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kõige suurem sisenõrenääre (40 g) Paikneb kõris Hormooniks türoksiin Mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Türoksiini moodustumiseks on vaja joodi 9 Kõrvalkilpnäärmed Paiknevad kilpnäärme pinnal Kõige väiksemad endokriinnäärmed Hormooniks parathormoon. Reguleerivad Ca ja P ainevahetust 10 Pankreas e kõhunääre Asub mao taga
● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS - hulka reguleerivad insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid ja autonoomne NS - insuliinivaegus -> diabetes mellitus e suhkrutõbi 7) Rasvu esindavad veres: ● vabad rasvhapped ● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski) ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse 8) Kilpnäärmehormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin ● aktiveerivad O2 tarbivaid AV-reaktsioone ● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut ● nende eritust reguleerib hüpofüüsi türeotropiin ● hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon reguleerib lapse kasvu - täiskasvanul energia-ainevahetust Suguhormoonid mõjutavad kasvu, eriti murdeeas AINEVAHETUS - ensüümide poolt reguleeritud rakkude keemilised reaktsioonid, millel elu põhineb.
Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased Tingitud refleksid (kaasasündinud) põlve-, neelamis-, aevastamisrefleks Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6
Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale): - käbikujuline, ca 0,25 g raskune, asub keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa – epitaalamuse koostisse (selle tõttu vahel ei loetagi teda endokriinnäärmeks!), - koosneb närvikoest, sisaldab punakat pigmenti, - eritab mitmeid hormoone, mis mõjutavad peamiselt sugunäärmete tööd. Kilpnääre (glandula thyroidea): - Suurim – kaal 25-30 g, asub kaelal kõri kõrval ja trahhea ees, koosneb kahest sagarast; - hormoone: türoksiin, trijodotüroniin jne.; sisaldavad joodi, mõjutavad valkude sünteesi, närvisüsteemi talitlust jne. Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae) – tavaliselt 4 väikest (0,1 g), ümarat rakukogumit kilpnäärme tagapinnal; - toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust (Ca ja P-ga seotud osteoporoos, neuromuskulaarne ülekanne – krambid jne.) Harkelund e. harknääre e. tüümus (thymus): - kuulub lümfisüsteemi (vt
Puuduvad iseloomulikud juhad ja tekitavad hormoone. 15. Tunne joonisel ära sisenõrenäärmed, õpi selgeks tähtsamad sisenõrenäärmed ja nende hormoonid. Hüpofüüs Käbikeha Melatoniin – ööpäevased rütmid Kasvuhormoon, paneb tööle teised näärmed Kilpnääre Türoksiin – sisaldab joodi, mõjutab Kõrvalkilpnääre närvisüsteemi tööd (õppimine, keskendumine. Kontrollib Ca ja P Kaltsitoniin - ↓Ca veres, viib luudesse ainevahetust, Parathormoon – ↑Ca
Hüpopitutarism ühe või enama ajurpatsi hormoonide vähesusel Hüperpitutarism ühe või enama ajuripatsi hormooni rohkusel Ajuripatsi pahaloomuline kasvaja Ajuripatsi healoomuline kasvaja Kilpnääre Kilpnääre asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi ja need on kaltsioon, trijoodtrüoniin ja türoksiin. Kilpnääre sünteesib ka närvirakkude kasvufaktor. Tuntumad kilpnäärme haigused Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitus Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitus Kilpnäärme kasvaja Kõrvalkilpnäärmed Inimesel paikneb harikult neli herneterasuurust kõrvalkilpnääret kilpnäärme tagaküljel, vahel harva ka kilpnäärme sees. Iga nääre kaalub 0,1 grammi. Kõrvalkilpnäärmed eritavad hormooni nimega parathomoon, mis mõjutab neere ja luid. Lisaks tõstavad nad vere
Prolaktiin Proteiin eritamist raseduse lõpus. Stimuleerib kilpnäärme kasvu ja Türeotropiin Glükoproteiin talitlust. Intensiivistab rakuainevahetust. Türoksiin ja Joodi sisaldavad Kilpnääre Reguleerib kasvu ja arengut ning trijoodtüroniin aminohapped põhiainevahetust. Kõrvalkilpnääre Parathormoon Peptiid Mõjutab vere kaltsiumisisaldust. Vähendab glükoosi sisaldust veres,
paljutuumsed rakud, kiired lihased, alluvad tahtele, moodustavad skeletilihaseid, ristivöödiline) südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu) 4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone: antidiureetiline hormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon) kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses türoksiin - kilpnäärmes (türoksiini puudusel kujuneb struuma) insuliin pankreases ehk kõhunäärmes (langetab veresuhkru taset) glükagoon pankreases ehk kõhunäärmes (tõstab veresuhkru taset) adrenaliin neerupealistes (kontrollib süsivesikute ainevahetust, kontrollib lihaskontraktsiooni, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku, soodustab veresuhkru kasutamist
Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajalikke hormoone. Käbikeha ehk epifüüs Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre Paikneb inimese kaelal hingetoru nelja ülemise kõhre eesmisel külje. Kuna toodetava hormoon türoksiin sisaldab joodi, teeb see asjaolu joodi inimese toidus väga oluliseks. Kilpnäärmehormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Näiteks luud, hambad, juuksed, side- ja närvikude vajavad normaalseks kasvuks ja arenguks kilpnäärme hormoonide juuresolekut. Kilpnäärme normaalne talitlus on erakordselt oluline lapseeas. Kõnealuste hormoonide tugevasti väljendunud vaegus ei võimalda lapse normaalset kehalist ja vaimset arengut. Selle tagajärjeks võib olla kretinism, mille
· Koobalt: vitamiin B12 koostises, vajalik vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vorme (pahaloomuline kehvveresus). Seda saab lihast ja veretoitudest. Mikroelemendid bioaktiivsete ühendite koostises ühendite koostises · Vitamiinid nt.B12 mille keskseks nt B12 mille keskseks mikroelemendiks on Koobalt, on vajalik vereloomeks. vereloomeks · Hormoonid nt kilpnäärme hormoon türoksiin sisaldab joodi sisaldab joodi. · Ensüümid: mikroelemendid kuuluvad lii liitensüümidekoostisesse (tavaliselt metall). üü id k i ( li l ll) nt. ensüüm mis lagundab alkoholi sisaldab tsinki. Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. keemilist koostist. 1. Elukeskkond, nt. mageveekalal on organismis 4 10 korda vähem Na, Cl, Mg, Ca kui meres elaval kalal. 2. Süstemaatiline kuuluvus
· Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt: kilpnäärme hormoonid mõjuvad kõigile rakkudele) · Või spetsiifilised (nt: adrenaliin-lihasrakkudele) · Toime realiseerub ensüümide kaasabil. Sisenõrenäärmed: 1. ajuripats e. hüpofüüs(kasvuhormoonid,teisi sisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid-tropiinid) 2. käbikeha(melatoniin-pigmentatsioon) 3. kilpnääre(türoksiin- ainevahetus) 4. kõrvalkilnääre(kaltsitoniin) 5. neerupealsed(adrenaliin) 6. kõhunääre(insuliin,glükagoon) 7. sugunäärmed 4. VITAMIINID Vajatakse ensüümide koostises;jagatakse vees(C;B) ja rasvlahustuvateks( A;D;E) A-vitamiin( nägemine-kalamaksaõli) E-vitamiin(antioksüdant-taimsed õlid) D-vitamiin(Ca-ainevahetus- luukoe areng UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas) K-vitamiin(vere hüübimine-kala;saadused)
Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une ajal. Noradrenaliin äkk viha.
Fourth level Talitluse lakkamine Fifth level tingib enneaegse suguküpsuse Käbikehas sünteesitakse melatoniini (unehormoon) Kilpnääre I Inimese suurim sisenõrenääre- 40 grammi. Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärmehormoonid on joodisisaldavad ühendid: türosiin, türoniin, türoksiin. Verre transporditavad hormoonid on jodeeritud türoniinid; mõjutavad rakkude ainevahetuse oksüdatsiooniprotsesse ja määravad ainevahetuse põhikäibe taseme (kõrgem foon kiirendab ainevahetust). Kilpnäärme horomoonid mõjutavad ka erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis. Kilpnääre II Alafunktsioon- noores kasvavas organismis põhjustab vaimset alaarengut ja kääbuskasvu. Täiskasvanutel aeglustub ainevahetus, tekib limaturse (müksodeem).
Sisesekretsioon. Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) j...
O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaalu. Soodustavad närviimpulsside edasikannet. Kindlustavad raku laengu (pos/neg). Anorgaanilised ained I VESI vesi on universaalne lahusti. Hüdrofiilsed ained on need ained, mis lahustuvad vees (söögisööda, glükoos). Hüdrofoobsed ained on need, mis ei lahustu vees (rasvad, õlid). * Vesi tagab rakkude ainevahetuse e metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. * Vesi tagab raku siserõhu e turgori. * Vesi kindlustab organismi
EPIFÜÜS e KÄBIKEHA q Sünteesitavaks hormooniks on melatoniin. q Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. q Reguleerib adaptatsioonivõimet. q Mõjutavad naha pigmentide sünteesi. q Pikkadel ja pimedatel talvedel võib tekkida unisus ja energiapuudus. q Noores eas pidurdab epifüüs gonaadide arengut. KILPNÄÄRE q Sünteesitavateks hormoonideks on: · Türoksiin · Trijoodtüroniin kilpnääre q Nende ülesandeks on: suurendada keha ainevahetuse kiirust: § Kasv ja areng. § Soojuse produktsiooni ja hapniku tarbimise tõus. § Südame löögisagedus ja vererõhu tõus. § Kolesterooli muutumine sapphapeteks, vabade rasvhapete teke, resistentsus insuliini suhtes. KILPNÄÄRE www.museumofdisability.org/.../Creti www.artandmedicine
e töötleb meeleelundite kaudu väliskeskkonnast informatsiooni; organite ja e organsüsteemide töö; võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi; võimaldab õppida, m mäletada, tunda VIII. Regulatsioon Närvisüsteemis neuronite kaudu on kiirem kui regulatsioon sisenõrenäärmete hormoonide kaudu. Kõrvalkilpnääre parathormoon Kilpnääre türoksiin Hormooni mõju Nääre Hormoon Ööpäevase rütmi reguleerimine käbikeha Melatoniin Ergutab südame tegevust Neerupealis Adrenaliin Naiste sootunnuste areng Munasari Östrogeen, progesteroon Veresuhkru kasutamine Neerupealis adrenaliin
Eüifüüs -melatoniin -reguleerib ööpäeva rütme -sekretsioon sõltub ööpäeva rütmidest ja valguseküllusest (mida vähem valgust, seda väksem on hormooni tootmine) Kilpnääre Türeoid- -trijoodtüroniin -Kasvuprotsesside stimuulerimine hormoonid -türoksiin (luud, hambad, juuksed ja närvikude) ning permissiivne toime kasvuhormooni suhtes -Vaimse arengu soodustamine kasvueas -Ainevahetuse stimuleerimine: oksüdatsiooniprotsesside ja
tasakaal ja peab olema välditud süsteemi põhiomaduste küralekalded. Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, valkhormoonid, steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi) hüpofüüsi hormoonid: reguleerivad endokriinnäärmete talitlust
annaabi.ee 
