töötavatele teenistujatele. Pg1 lõ 3 kohaselt on antud töölepingu pooltele ning ameti asutustele ja ametnikele võimalus rakendamata jätta seaduse mõningad paragrahvid. Mõeldakse ületunni tööd, töötamine õhtusel ajal, töö korraldus, töö jaotumine osadeks jne. Mainitud reeglid võib jätta kohandamata töötajate suhtes kellel on tööül täitmisel iseseisev otsustamise pädevus ja kes vastavalt töölepingule määrata ise oma tööaja. Paragrahvide kohandamine on võimalik ka kiriklikes asutustes. Isesev tööaeg – kelle töö iseloom võimaldab otsustada oma töö iseseiva täitmise üle, mis tõttu ei ole otstarbekohane neid piirata tööandja sisekorraeeskirjades sätestatud ajaliste piirangutega. Enamasti juhtivatel kohtadel isikutel, loomingulised töötajad, toimetajad, ajakirjanikud, teadustöötajad ja õppejõud. Tööaeg ja tööajaliigid
Töö- ja puhkeaja seadus Tööaeg on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööaja võib jagada kahte alaliiki: Üldine tööaeg- riiklik norm ei või ületada 40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg- ei või ületada: 1) 1314-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 1516-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas. (2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas.
Töölaud / Minu kursused / Tallinna Tehnikaülikool / Teaduskonnad / Majandusteaduskond / Ärikorralduse instituut / BCU4850 / Teema 1 (30.01 - 25.02) / Esimene test Alustatud reede, 23. veebruar 2018, 11.22 Olek Lõpetatud Lõpetatud reede, 23. veebruar 2018, 11.32 Aega kulus 9 min 57 sekundit Hinne 14, maksimaalne 15 (93%) Küsimus Tööaja uurimise eesmärk on 1 Osaliselt õige Valige üks või mitu: Hindepunkte parimate töövõtete (kogemuste) omandamine 1/2 avastada tööprotsessis tehtavaid vigu teha kindlaks tööaja tegelik struktuur koostada tööpäeva normatiivne bilanss Sinu vastus on osaliselt õige. Olete valinud liiga palju valikuid.
Õigusõpetuse kodused ülesanded (119-124) 119. 17 aastane nooruk asus tööle, kus kasutati tööaja summeeritud arvestust. a). Milline võib olla selle töötaja vahetuse maksimaalne kestus? b). Kuidas tuleb alaealise kompenseerida töötamine üle arvestusperioodi tööajanormi ja alla tööajanormi? Vastus: a). Vahetuse maksimaalne kestus võib olla 7 tundi. b). Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Alla summeeritud tööaja normi töötavale noorukile tuleb väljamaksta kogu summeeritud tööaja palk vastava arvestusperioodi kohta. 120. Kollektiivlepingusse oli võetud punkt, mille kohaselt ohuteguriga kokkupuutuvas töökeskkonnas töötajatele oli kehtestatud tööaja summeeritud arvestus kuu kohta ning vahetuse kestuseks 8 tundi. a). Kas see kollektiivlepingu säte on kooskõlas seadusega? Vastus: a). Antud säte ei ole kooskõlas seadusega kuna ohtlikus keskkonnas töötavale isikule
Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös *15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas
seitsmepäevases ajavahemikus; 13 14aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 15aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 16aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17 aastasel töötajal 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaeg kokkulepitud tööaja jagunemine arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Summeeritud tööaja kasutamises tuleb poolte vahel kokku leppida ning tööandja peab mõistliku aja jooksul teavitama töötajat konkreetsetest töö tegemise aegadest. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi
seitsmepäevases ajavahemikus; 13 14aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 15aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 16aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17 aastasel töötajal 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaeg kokkulepitud tööaja jagunemine arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Summeeritud tööaja kasutamises tuleb poolte vahel kokku leppida ning tööandja peab mõistliku aja jooksul teavitama töötajat konkreetsetest töö tegemise aegadest. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi
8. Mis on põhilised tingimused, milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Töötasu alammäära kehtestamine ; Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ; Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord ; Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord 9. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus; selguvad ala ja ületunnid Töölepingus on vaja kokku leppida: 1. Töötaja suhtes rakendatakse summeeritud tööaja arvestust 2. Summeeritud tööaja
vormistada kirjalikult ja selle allkirjastab tööandja. Töökeskkonna sisekontrolli tulemusi kasutavad oma töös töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi: kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Tööõnnetusega on tegemist ka siis, kui tervisekahjustuse tagajärjel kannatanud töötajale töövõimetust ei määrata.
pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40-
Sobib kasutada kõiki dokumente, mis mingil määral kirjeldavad olemasolevat töökorraldust. Alustada võiks organisatsiooni ülddokumentidest (missioon; visioon; eesmärgid/arengukava; põhimäärus; protsessikirjeldused; teenuste standardid; ametijuhendid; andmebaasid või andmestud, millesse tehakse tööprotsessi jooksul kandeid kas inimeste või elektroonilise süsteemi poolt (klientide andmebaas, sissepääsusüsteem, tööaja arvestuse süsteem jne). Oluline on välja selgitada dokumentatsioon, mis sisaldab analüüsitavate ametikohatade töötajate töökorraldust kirjeldavat informatsiooni. 11. Erinevate töö analüüsi meetodite kombineeritud kasutamine Kombineeritult kasutatakse töö analüüsi meetodeid tulemuste usaldusväärsuse tõstmiseks. Kõige sagedamini kombineeritakse: · enesevaatlusega seotud meetodeid koos mõne teise meetodiga (vaatlus, küsimustik) · küsimustik, intervjuu
Kuidas vaidlus lahendada. TÖÖAEG on aeg, mil töötaja · on kohustatud täitma oma tööülesandeid, mis on kindlaks määratud TL, ametijuhendiga · allub TA juhtimisele ja kontrollile · see aeg on kindlaks määratud kas seadusega, TL-ga või tuleneb töökorralduse reeglitest Täistööaeg - töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. T ning TA on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja korralduses. ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks, s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult. Ületunnitöö piirnormid - nädalas kogu tööaeg 48 t, 4-kuulises arvestusperioodis
peamine, et kokkulepitud ülesanded oleksid töölepingus kirjalikult dokumendiga fikseeritud. Samas eelistatakse praktikas eri funktsioonide täitmiseks siiski mitme töölepingu sõlmimist ehk eraldi töölepingut raamatupidajale ja koristajale, vaatamata sellele, et tööandja ja töötaja on mõlemas töölepingus samad (http://www.aripaev.ee/uudised/2012/12/17/kas-uhe-tooandja-juures-saab-pidada- mitut-eri-ametit). 9. Kui töötaja on nõus, kas siis võib tööandja korraldada tööaja selliselt, et vahetus kestab 24 tundi? Põhjenda § 51. Igapäevane puhkeaeg (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangust võib teha erandeid kollektiivlepinguga Euroopa Nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11
vähendamine Projekti eesmärk Selgitada välja, millised tööprotsessid ning kui suures mahus tehakse käsitsi, läbi tööprotsesside automatiseerimise, kiireneb andmete töötlemine ja finantsandmete raporteerimine ettevõtte juhtorganitele. Samuti on võimalik läbi automatiseerimise, tõsta töötajate efektiivsust ning edaspidi vähendada kulutusi tööjõule. Projekti käigus viiakse läbi arveldusosakonna töötajate käsitsi tehtavate tööprotsesside ja tööaja kaardistamine ning tööprotsesside automatiseerimine. Kaardistamine toob välja, millised tööprotsessid võtavad töötajatelt kõige enam aega ja millede automatiseerimine loob võimalused töötaja ja tööaja paremaks (efektiivsemaks) kasutamiseks. Projekt peaks välja selgitama ka, kuidas töötajad oma tööd hindavad ning millised on nende ootused ja lootused projekti lõpptulemustele. Projekti eesmärgiks on välja selgitada, millised tööprotsessid on suure ajakuluga ning mitme
5. Tööõigus · Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimuste. Enne kui tööle asuda, lepi tööandjaga kokku, milline on sinu tööaeg. Kui töö ettevõttes toimub tööajakava alusel, ära unusta täpsustada ja vajadusel kokku leppida tööaja korralduse reeglites. Veendu, et olulised tööaja tingimused on kirjas töölepingus. · 5.1 Mis iseloomustab töölepingut? · Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eistavad seda ülejäänud lepingutest: · Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja möörab töö tegemise koha, aja ja viisi. · Tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu
· Kas tööandjal on õigus anda iganädalast puhkeaega ka teistel päevadel või peab ta selleks saavutama töötajatega kokkuleppe? On õigus · Tooge näiteid, missuguste tegevusalade puhul on vajalikud teistsugused kokkulepped, so. tekib vajadus töötada ka laupäeval ja pühapäeval? Politse- ja päästeteenistus, meditsiinitöötajad (haigla, kiirabi), toidupoed (esmatarbekaubad) Ülesanne 119 17-aastane nooruk asus tööle, kus kasutati tööaja summeeritud arvestust. · Milline võib olla selle töötaja vahetuse maksimaalkestus? Tühine on kokkulepe, mille kohaselt 17-aastasele töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 17 tundi järjestikust puhkeaega (TLS §51 lg2 p4). Seega võib tööaja maksimaalne vahetuse kestus olla 7 tundi. See järeldub ka (TLS §43 lg5), mille kohaselt Kokkulepe, millega kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust
4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED Tööandja kohustused Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud: o kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; o andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; o tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; o tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; o tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; o tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse pg 4, lg 1 Individuaalseid töövaidlusi lahendavad: 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus. 115) Pg 53 lg 3 ütleb, et eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäev ja pühapäev. Vastavalt TLS pg 28, lg 2, punkt 4 peab tööandja tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Järelikult peab tööandja puhkeaja muutmiseks saavutama töötajatega kokkuleppe. (Kui see on vale, siis pg 47, lg 4 - Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud) Vajadus töötada ka nädalavahetustel on näiteks politseinikel, tuletõrjujatel jne. 119) Vastavalt TLS pg43, lg 4 , punkt 3-
palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. 6) Töölepingus tuleb näidata ka muud hüved, mille andmises on kokku lepitud. (mobiiltelefoni , auto kasutamine) 7) Tööaeg. Tööaeg on aeg tööpäevas või mingis ajavahemikus, millal töötaja täidab tööülesandeid, samuti see, kas töötatakse ühes või mitmes vahetuses, kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku, nt4 kuu kohta, kas tööaja kestus on aastaringselt ühesugune või periooditi erinev. 8) Töökoht ehk koht, kus töötaja oma kokkulepitud tööülesandeid täidab. Eelkõige märgitakse töökohana omavalitsusüksus, kus ettevõte või selle osa asub. 9) Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Igaaastase põhipuhkuse pikkus on 28 kalendripäeva. 10) Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele.
palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. 6) Töölepingus tuleb näidata ka muud hüved, mille andmises on kokku lepitud. (mobiiltelefoni , auto kasutamine) 7) Tööaeg. Tööaeg on aeg tööpäevas või mingis ajavahemikus, millal töötaja täidab tööülesandeid, samuti see, kas töötatakse ühes või mitmes vahetuses, kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku, nt4 kuu kohta, kas tööaja kestus on aastaringselt ühesugune või periooditi erinev. 8) Töökoht ehk koht, kus töötaja oma kokkulepitud tööülesandeid täidab. Eelkõige märgitakse töökohana omavalitsusüksus, kus ettevõte või selle osa asub. 9) Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Igaaastase põhipuhkuse pikkus on 28 kalendripäeva. 10) Viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele.
mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?; 13. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. 14.Tööõnnetuse raport, mis andmeid sisaldab, mitmes eksemplaris vormistatakse ja kellele esitatakse? 15. Sisekontroll, milles seisneb? 16. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. 17. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? 18.Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? 19.Katseaeg, eesmärgid, pikkus; 20. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks); 21. Töö- ja puhkeaeg; Ületunnitöö, millal võib teha, piirnormid ja kompenseerimine; 22. Töötasu, lisatasud; 23. Puhkused; 24. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; 25. Materiaalne vastutus 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil;1. Paraneb töötaja ja kogu
tellimused üles ütlema ning kannatab seeläbi kahju. Töötaja A teatab selle peale tööandjale, et tuleb tagasi tööle 1. kas ja milles seisneb rikkumine Tööandja palus tööle naasta puhkuse ajal kuid töötaja keeldus aga tööandja nõudis siiski viivitamatut tööle naasmist . 2. millised õigusaktid kirjeldatud olukorda reguleerivad § 47. Tööaja korraldus (4) Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 3. milline on vastutus rikkumise eest § 122. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmine
kinnipeetavad maksud ja maksed - muud hüved, nt: auto kasutamine(muutub hüveks siis kui töötaja saab autot isiklikeks sõitudeks ka kasutada, mitte ainult töösõitudeks) -> varaline vastutus (süüst tulenev ja süüst sõltumatu vastutus) - tööaeg-> seadusega satestatud normaalne tööaeg 40h nadalas/8h paeva/ 7 paeva jooksul. Ületundide tegemise arv on seadusega piiratud, nadalas võib 8-12h üle teha; graafik ei ole summeeritud tööaja arvestus, summeeritud tööaja arvestus- kus tööaeg jaguneb kuude lõikes ebavõrdselt! Summeeritud tööaeg võib olla suuliselt kokku lepitud või kirja pandud muudesse dokumentidesse, seadus ei kasi seda töölepingusse kirja panna - töö tegemise koht - puhkuse kestus(28 kalendripaeva, alaealise puhul 35 kalendripaeva, pedagoogidel 42-56 kalendripaeva). 3 liiki puhkust-vanema-, õppija-, põhipuhkus (lepingusse margitakse ainult põhipuhkus)
poolt määratud Puhkus: Põhipuhkuse kestus peab olema töölepingus kindlaksmääratud ning tavaliselt on see 28 kalendripäeva. Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Puhkeaeg : 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab töötaja saama 12 tundi järjestikust puhkeaega. Seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab töötaja saama 48 tundi järjestikust puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse puhul 36 tundi järjestikust puhkeaega. Palk: on tasu, mille tööandja maksab töötajale tehtud töö eest, vastavalt töölepingu või õigusakti alusel Hea raamatupidamistava: Eesti hea raamatupidamistava eesmärgiks on võimaldada eelkõige väiksematel ja keskmise suurusega ettevõtetel koostada mõistlike kulutustega IFRSi põhimõtetel tuginevaid aruandeid. Seega koos rahvusvaheliste standardite arenguga tuleb paratamatult edasi arendada ka Eesti
5. Töötajal on pidevat tööstaazi ettevõttes 13 aastat. Kui palju ja milliseid hüvitusi peaks tööandja talle töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksma? Töölepinguseadus paragrahv 100. Hüvitist peaks maksma veel 90 päeva kalendripäeva. 6. Kui pikk peab olema vahetustevaheline puhkeaeg seitsmepäevase ajavahemiku jooksul? 36 tundi. 7. Kui pikk pea olema vahetustevaheline puhkeaeg ööpäevas? 11 tundi 8. Mis on tööaja summeeritud arvestus. Tooge näide. Kokku liidetud tööaeg. Tööaja arvestus on summeeritud seitsmepäevase ajavahemiku kohta 40 tundi 1-kuulise arvestusperioodi jooksul 9. Töötaja viibib töökohal joobes. Kas tööandjal on õigus tööleping üles öelda? Põhjendage oma vastust. Kui on töökorraldusreeglites see, et tööl joobnuna viibimine kuulub raskehooletuse valdkonda, siis tuleb tööleping üles öelda esimese juhtumi korral. 10
mil kokkulepe lõppeb. Samas, ajutine töö ei ole siiski väga levinud töövorm,sest kokku vaid 1,3% 5 ja enama töötajagaorganisatsioonide töötajatest töötab tähtajaliselt(organisatsioonide hinnangul on neid 1,76%). StatistikaametiEesti tööjõu uuringu andmetel on viimastelaastatel tähtajalise töö kasutamine küll näidanudväikest kasvutendentsi, kuid väga levinukstöövormiks see siiski lähiajal ei muutu. Tööaja hulk iseloomustab, kui mitu tundi töötajadkindla ajaperioodi jooksul töötavad. Siinkohalvaadatakse, mitu tundi nädalas töötajad keskmiseltnädalas töötavad. Töönädala pikkus kujuneb kolmeteguri koostoimes: töötaja soovitud tööajast,tööandjale tarvis olevast tööajast ning õiguslikust,majanduskeskkonna, organisatsiooni kultuuri raamistikust,kus tööaja kohta otsuseid tehakse.
TÖÖLEPING Kohustuslikud kokkulepped (asjad, mis peavad töölepingus kirjas olema): · Poolte andmed tööandja nimi, registreerimisnr ja asukoht, töötaja poole pealt nimi, isikukood, elukoht. · Töölepingu sõlmimise ja tööleasumise kuupäev · Tähtajalise töölepingu kestuse ja alus · Ameti või kutse nimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus · Töötegemise asukoht või piirkond · Töötasu tingimused · Tööaja norm · Põhi- ja lisapuhkuse kestus · Töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtajad või määramisalused · Viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta Töötaja kohustused: 1. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt 2. Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi 3. Teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal 4. Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi 5
tagasitulekuni või töö- (ameti-) koha vakantseks muutumiseni. Vakantsel ametikohal ei saa olla asendajat. Küll võib selle ametikoha täita töötaja ajutise üleviimise teel. 3) tööde mahu ajutisel suurenemisel, s.o kui tööandja saab 1) täiendava tellimuse, 2) tellimust ei ole võimalik tähtaegselt ja kvaliteetselt täita olemasoleva tööjõu rakendamisel tööajanormiga ettenähtud tööaja ulatuses, 3) tööde mahu säilitamine peale tellimuse täitmist ei ole tagatud; 4) hooajatööde tegemiseks, s.o selliste tööde tegemiseks, mida looduslike või klimaatiliste tingimuste või tootmisprotsessi iseärasuste tõttu ei ole võimalik teha aastaringselt, vaid ainult teatud hooaja (hooaegade) jooksul; 5) kui töötajale nähakse töölepingus ette erisoodustused; 6) muudel seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel. 5
.............................................................47 Lisa 3 Autori koostatud selgitustaotlus................................................................................49 Lisa 4 Sotsiaalministeeriumi vastus.....................................................................................50 SISSEJUHATUS 2009. a 1. juulil jõustus Eesti Vabariigis töölepingu seadus, mis muutis kehtetuks paljud seni kehtinud seadused ning tõi endaga kaasa hulgaliselt olulisi muudatusi tööaja ja erinevate tasude arvestuses. Koos töölepingu seadusega muudeti ka paljusid teisi seadusi, mis suuremal või vähemal määral on seotud töösuhetega. Väga olulise muutuse võrra täienes ka töötervishoiu ja tööohutus seadus. Käesolevas töös keskendutakse kahele suurele muutusele, mis ülalnimetatud seaduste muudatused endaga kaasa tõi. Käesoleva töö autor töötab osaühingus Kinnisvarateenindus, mille põhitegevusalaks on koristus- ja heakorra teenuse osutamine
väljatöötama lisatasu maksmise alused ja korra, näidates selles milliste ettevõtte näitajate korral seda makstakse, millised peavad olema töötaja töö tulemused lisatasu saamiseks, mis tingimustel lisatasu vähendatakse või mis puhul sellets ülds eilma jäädakse. Palgamaksmise päev määrat akindla kuupäevaga, mitte ajavahemikuga, mille jooksul palk võidakse maksta. Tõõaja tingimused: Töölepingus ei pruugi näidata tööaja alguse ja lõpu kellaaega, sets need peavad olema näidatud töö sisekorra eeskirjades. Tööajanorm näitab, ka sinimene töötab täis või osa ajaga. Üldine riiklik norm täistööajaga töötamis ekorral on 8h päevas ehk 40 h nädalas. Kuid allmaatöödel, tervist kahjustavatel töödel, eriiseloomuga töödel, samuti alaealistele ja pedagoogidele on kehtestatud lühendatud tööaeg. Tööandka on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. (summeritult
3. Firma, kus ühes tsehhis oli tervistkahjustavate töötingimustega töö, soovis kollektiivlepingusse võtta järgmised sätte a) suvekuudel on tööaeg esmaspäevast kuni neljapäevani 9 tundi ja reedel 4 tundi ilma lõunavaheajata kas selline säte on seaduspärane? Ei ole seaduspärane. b) Kuidas tuleb vormistada 17- a alaealiste tööaeg, kui selles firmas on vahetustega töö ja summeeritud tööaja arvestus? Kui pikk võib olla summeeritud arvestuse korral olla arvestusperiood? 17 aastane tohib töötada 7 t päevas ja 35 t nädalas. Summeeritud tööaja puhul ei tohi tööaeg ületada arvestusperioodi lõpuks kokku lepitud tööaega. Üldine arvestusperiood 4 kuud. 4. Haiglas ei ilmunud järgmise vahetuse õde tööle. Kas õde, kes oli juba oma vahetuse lõpetanud peab tööd jätkama? Mida peab tööandja tegema? Kuidas selline töö kompenseeritakse?
ravikindlustusega. Kindlustus kaitse kehtib kaks kuud pärast teenussuhete lõppemist. 7. Mis on põhilised tingimused, milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Vaja kokku leppida: - Töötasu - Tööaeg - Töö tegemise koht - Tööülesanded - Puhkuse kestus - Töökorralduse reeglid 8. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? Summeeritud tööaeg on maksimaalne töötundide arv nelja kuu jooksul, mis ei tohi ületada keskmiselt 48-sat tundi nädalas. Töölepingus tuleks ära märkida graafiku alusel töötamisel graafiku teatavaks tegemise aeg, tuleks ära märkida summeerimisaja periood (max 4 kuud) 9. Katseaeg, eesmärgid, pikkus; Kui lepingus pole mainitud katseaja kestust on selleks neli kuud. Selle eesmärgiks on
korraga) Õigused tulenevad TL, seadusest, teistest õigusaktidest, kollektiivlepingutest Mall Gramberg Ametijuhend ja töösisekorra eeskirjad Ametijuhend asutusesisene dokument, mis piiritleb töötaja tööülesanded ja nende täitmiseks vajalikud üksikud toimingud Töösisekord määrab poolte käitumisreeglid töösuhetes Määratakse töösisekorraeeskirjadega, mille kinnitab tööandja ja mis sisaldab vähemalt: tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad palga maksmise aja ja koha tööalaste korralduste andmise korra töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Mall Gramberg Töötajate distsiplinaarvastutus Tööülesannete süülise täitmata jätmise või
Sel juhul viidatakse töölepingu sõlmimisel vastavale juhendile, seda tutvustatakse töötajale ja võetakse tutvumise kohta allkiri. Kui kokkuleppe on saavutatud ja tehtav töö töölepingusse kirjutatud (töölepingus kirjas tööd, mis töötaja peab tegema, ametijuhendis aga kirjas selle töö sisu kirjeldus) , siis pooled on seotud ameti või töö juhendiga ning tööandja ei saa ühepoolselt tööülesannete ringi muuta.Tööaeg:Tähendab kokkuleppet töötaja tööaja normi kohta. Tööaja üldine norm on 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas kuid mõnedel töödel (allmaa töödel), ning mõnedele isikutele (alaealised, pedagoogid) on kehtestatud lühendatud tööaeg. Tööleping võidakse sõlmida ka osalise tööajaga (näiteks 20 tundi nädalas). Järelikult on vaja lepingus vaja näidata, kas töötaja võetakse tööle täistööajaga või osa tööajaga
või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. On ilmselge, et Mardi töökohustused ei ole kerged. Järgmisena tuleks tähelepanu pöörata tööaja regulatsioonile ja ka lisatundide tegemisele. Kuna Mart on koolikohustuslik, siis saab tema suhtes kohaldada TLS § 4 punkti 2, mis sätestab koolikohustusliku isiku tööaja piirangud päevas ja nädalas - 13–14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Juba selle sätte järgi on näha, et tööandja on seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, sest lõikes 4
Tööõnnetus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend ,,töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab,
Kaugtööks loetakse töötegemist, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes m väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (näiteks programmeerijad, raamatupidajad jt). 6) renditöö tegemine. Renditööks loetamse töö tegemist, kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku juhtimisele ja kontrollile. 7) summeeritud tööaja puhul tööajakava teatavaks tegemise tingimused; 8) töötaja kulutuste hüvitamine; 9) välisriigis töötamise aeg, töötasu maksmise vääring, saadavad hüved ja tagasipöördumise tingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks järgmistel juhtudel: 1) töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine; b) ajutiselt äraoleva töötaja
sihikindlat nõudlikkust kõigil tasanditel • Vastavatel inimestel peavad olema teadmised ja võim võtta vastu tema pädevusse kuuluvaid otsuseid ja tegutseda vasatavalt olukorra nõuetele. 14.Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. 15. Milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Lepingute eristamise vajadus – sotsiaalsed garantiid: (õigus saada tasu vähemalt miinimumtasu ulatuses, õigus saada puhkust, tööaja piirangud, töölepingu ülesütlemisel tööandja algatusel ülesütlemise piirangud, ohutud töötingimused jm) 16. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks); • Kuni 5 aastaks; • Töö ajutine iseloom, eelkõige hooajaline töö, töö ajutine suurenemine, asendamine; • Muutub tähtajatuks, kui on järjest sõlmitud 2 korda või pikendatud rohkem kui 1 kord; • Lõpeb tähtaja saabumisega;
17.03.2011 7. Aeg, kui töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (§5 lg1 p7) tööaja pikkus, eeldusel, et 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (= täistööaeg) 6. Muud hüved (§5 lg1 p6) puudub mõiste "tööajanorm"! kui pooled on nendes kokku leppinud täidetakse üldisi seaduses kehtestatud tööaja piiranguid.
......................................................................................................... 7 5.7. Tööaja tabelid, töölehed ..................................................................................................................................
kirjeldusega ja pakutavate teenustega. Praktikaettevõte, Treegeri Kohviku OÜ teenindab Kultuurikeskuses toimuvaid kultuurisündmusi, seminare, õppepäevi eelisjärjekorras. Tavapäevael on kohvik avatud kõikidele klientidele. Kuna praktika teema on ,,Töökorralduse praktika", siis pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Kõige rohkem tähelepanu pean pöörama töökorraldusele: üldpõhimõtted ja eesmärgid, töökorraldusliku suhtlemise tasandid, tööaja regulatsioon ja arvestus, ettevõtte töötasustamise süsteem. Kirjutan ja analüüsin ka sellest, kuidas motiveeritatakse töötajaid. Aruandes loon palgaklassid ametikohtadele antud hinnangute alusel ja viin läbi tööanalüüsi. 1.Üldiselomustus Paide Kultuurikeskuse kohvikusse asusid tööle neli praeguseni töötavat toitlustusala inimest, kolmandal jaanuaril 1994. aastal. Algselt kuulus kohvik Paide Kultuurikeskuse alla, seega olid ka töötajad kultuuritöötajate nimekirjas
Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. Mõlemal juhul peab töötajal olema vastav arsti otsus. Tööandjal võib tekkida vajadus muuta töötaja töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega. Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek. 6. Töösisekorra eeskirjad Töösisekorraeeskirjad on dokument, mis määratleb tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende koostööks vajalikud kohustused ja õigused. Töösisekorraeeskirjad on tööandja ja töötajate vahelise töölepingu lahutamatu osa ja täitmiseks kohustuslikud nii tööandja kui ka kõigi töötajate jaoks.
12 Summeeritud Ülesanne. Leida, kas on üle-/ala-/öötunde, puhkeaja rikkumist ning arvutada selle kuu töötasu. Tunnipalk on töölepingus 3 eurot. Viidata kõik vigased/kahtlasena tunduvad kohad ja mida peaks tegema, et oleks õige. Abimaterjal IVA raamaturiiulis harjutustunni kaustas. Tööaja tabel, august 2012 1kuune periood, SUMMAARNE Tööaja arvestus, kokku lepitud täistööaeg (ehk nn normtunnid kuus). NB! Tööpäeva sisene puhkeaeg on võimaldatud tööajal => töötundide arv=tööpäeva pikkus. Nädalapäev K N R L P E T K N R Kuupäev 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Algus 8 8 8 13 0 0 8 8 8 13
2. Abitöölised- abistavad põhitöölisi,troppijad jt. Masinaehitusettevõttes,tehases on tavaliselt põhitootmine ja abitootmine,mid kindlustab põhitootmist: Remondi ja energiamajandus Materjalide ettevalmistustsehh.jaoskond jne. Transporditšehh Laomajandus Söökla jt. Vajalik tööjõu arvutus ja personali valik- Lähtume sellest, et aastas on 365 päeva.Kõik päevad ei ole tööpäevad.Koostatakse töölise tööaja bilanss. Sellest nähtub,palju on meil tegelikke töölkäimise päevi ehk palju on meie käsutuses tegelikku tööaega päevades,tundides.Arvutame kalendrist kokku, palju on laupäevi ja pühapäevi,puhkepäevi ja pühasid. Igal aastal on erinev arv pühasid, mis ei kattu laup. või pühap., sellepärast arvutatakse iga aasta uuesti ja koostatakse aasta tööajafond ettevõtte töötajatele mis kehtestatakse juhtkonna käskkirjaga.Eraldi võetakse maha ka puhkus ja lisapuhkused.Võetakse
seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000] 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. (2) Töölepingu tingimusteks võivad olla ka kokkulepped muudes küsimustes. Töölepingu sõlmimine Töölepingu sõlmib tööandjaga või tööandja selleks volitatud esindajaga iga töötaja, ka alaealine, isiklikult. Tööleping loetakse
2. TÖÖ SISU 2.1 Töötaja töötab autojuht/teenindaja ametikohal. 2.2 Tööülesannete täitmise kohaks on Tartu, mida võib muuta tööandja korraldusega tingimusel, et uus asukoht asetseb Eesti Vabariigi piires. 2.3 Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetu juht. 2.4 Töötaja ametikoha eesmärk ning tööülesanded on fikseeritud töötaja ametijuhendis, mis on käesoleva töölepingu lahutamatu osa. 3 TÖÖAEG 3.1 Töötaja töötab täistööajaga. 3.2 Tööaja algus, lõpp ja vahetuse ülemineku aeg määratakse kindlaks tööandja poolt igakuiselt koostatavas tööajagraafikus, mis on töötajale täitmiseks kohustuslik. Töötaja kohta peetakse summeeritud tööaja arvestust 4 kalendrikuu lõikes (Näide toodud graafiku alusel summeeritud tööajaga töötamise puhul). 4 PALK 4.1 Töötajale makstakse palka vastavalt ettevõttes kehtestatud palgasüsteemile. Töötajale
2.2. Töötaja töö sisu on kirjeldatud ametijuhendis, mis töölepingu lisa nr. 1. 2.3. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetult peakunstnik. 2.4. Käesoleva Lepingu allakirjutamisega Töötaja tõendab, et ta on andnud õiget informatsiooni oma tööoskuste kohta, mis on Tööandja poolt nõutavad Lepingu punktis 2.1 nimetatud ametikohal töötamiseks. 3. Tööaeg 3.1. Töötaja asub tööle osalise tööajaga. 3.2. Tööaja algus, lõpp ja vahetuse ülemineku aeg määratakse kindlaks peakunstniku poolt igakuiselt koostatavas tööajagraafikus, mis on töötajale täitmiseks kohustuslik. Töötaja kohta peetakse summeeritud tööaja arvestust 4 kalendrikuu lõikes 4. Töötasu 4.1. Töötaja põhipalk on 11500 krooni. 4.2. Palka makstakse 1 kord kuus, igale palgaarvestusajale järgneva kuu 10. kuupäevaks töötaja arveldusarvele. 4.3
streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad. 10. TÖÖ- JA PUHKEAEG 9.1 Täistööaeg (§ 43) on 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täistööajast lühema tööaja, on tegemist osalise tööajaga. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldab seadus täistööaega. Tööandja peab võimaldama töötajale vaba aega, kui see on töötajale vajalik isiklikel põhjustel. Üldine tööaja piirmäär (§ 46) koos ületunnitööga on keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. 9.2 Ületunnitöö (§ 44) on töötamine üle kokkulepitud aja, mida tehakse: poolte
eesmärkide saavutamiseks. TLS § 26 lg 1 p 5 järgi tuleb töölepings kokku leppida töö tegemise koht või piirkond. See tähendab töö temise geografilise asukoha kindlaksmääramist. Töö tegemise kohana märgitakse töölepingusse tavaliselt asula, linn, linnaosa vmt. Kokkulepe võib olla ka väga täpne kuni tööandja asukoha aadressini välja. TLS § 26 lg 1 p 7 sätestab töölepingu kohustusliku tingimusea tööajanormi. Vastavalt TPS-le on tööaja üldine norm 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas .Alaealised, pedagoogid- lühendatud tööaeg. A) Vastavalt TLS § -dele 62 ja 63 võib töötaja nõuda töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist teisele tööle üleviimist järgmistel juhtudel. Haiguse tõttu raseduse ajal Mõlemal juhul tekib töötajal selline õigus, kui tal on vastav arsti otsus. Kui tööandjal on võimalik töötjat üle viia või töötingiusi kergendada, siis on ta kohustatud seda tegema
annaabi.ee 
