Mis on filosoofia? Sõna-sõnalt ,,TARKUSEARMASTUS" (Kreeka keelest) Phileo armastan Sophia tarkus Selle sõna konstrueeris Pythagoras Filosoofia sündis Vana-Kreekas Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus Ainuõigeid lahendusi pole Vahel pole tulemuseks mitte lahendus, vaid probleemi sügavam mõistmine Filosoofia lubab jääda kindlaks oma seisukohtadele (oska vaid selgitada)
Sissejuhatus · Teadus tegevus(ala), mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. · Teadus tõsikindlate (usaldusväärsete), loogiliselt mittevasturääkivate teadmiste ajalooliselt arenev süsteem, mis hõlmab ühiskonna, looduse ja mõtlemise seaduseid. Sissejuhatus · Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, ning mis kasutab matemaatikat kirjeldamaks seoseid looduses. 1.2. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Ei Maal ega terves universumis leidu sellist keha, mis ei alluks füüsika poolt uuritavatele seadustele. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Füüsika ei uuri, mis ainest kehad koosnevad, vaid seda, mis nendega kõige ümbritseva mõjul juhtuda võib. Samuti uurib igasuguseid muutumisi
Mis on Füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude
annavad nähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi.Loodusteadlik meetod= vaatlus (andmete kogumine)->hüpotees (oletus, kuidas ai võiks olla)->eksperiment (või sihipärane vaatlus)->andmetöötlus- >järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta.Objekt(füüsika keeles)- nähtus. Mudel-vähendatud kujul, ei arvesta kõiki olulisi fakte. Füüsika=täppisteadus, miks? Füüsika on rajatud matemaatikale ehk kasutatakse kindlat meetodi, et lahendada probleeme.Tervliklik maailmapilt- Olulise eristamine ebaolulisest, teadusliku eristamine ebateaduslikust. KUJUTLUSED JA FÜÜSIKA-füüsika on sõltumatu e. Subjektiivne. Füüsika TUNDUB meile ühesugusena, kuid on hoopis erinev, sarnasused tulevad kokulepetest, mis inimesed on läbi aegade teinud. Vaatleja tunnused- 1.) vaba tahe (valikuvabaduse olemasolu,tekitab subjektiivsuse) 2
teadusest. Teadmised jagas: füüsika(sama mis teaduse ja kunst vahel) abstraktne. Praktika – meditsiin ja semiootika(1 esimene suurtest, kes kasutas suurtes, 2 võime aru saada nii füüsikast kui praktikast, kuna kogu meie teadmine on rajatud märkidele. 19. saj. Mõistuse õitsengu aeg. Progress. Teadmistel pole piire: võime teada saada kõigest. In formuleerib oma tundeid/teadmisi vastavalt inimkonna arengule. Müüdid Kunstid Teadus Filosoofia(täppisteadus) Matemaatika on kõige täpsem teadus. Kõik teadused on väljendatavad matemaatika abil. Füüsika on matemaatika rakendus. Keemiateadus jne. Matem areneb välja väga kiiresti. Matemaatiline teadmine on kõike muud kui teadus. See on ilmselge. Matemaatikud on nagu kunstnikud, see on intuitiivne. Arvud on abstraktsioonid. See on reaalselt nähtav elus. Arvude jada ei rajane meie intuitiivsusele. Aktsioon(paralleelsete sirgete vahe on sama). Matemaatikas tekivad vastuolud, paradoksid
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga
Ideoloogia sai nime saksa filosoofilt Immanuel Kant`ilt, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Selle sõna all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile kõigile oli tähtis inimmõistus, loogiline mõtlemine, loodus- ja täppisteadus. Mitmed valgustajad astusid vastu ka kirikule, mis leidis rohkem aset katoliikliku Prantsuse valgustajate seas. Saksa filosoofid olid protestantismi tõttu üldiselt vähem kirikule vastandunud. Üks saksa valgustuse tugisambaid oli Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716). Filosoofi ja matemaatikut Leibnizi võib geeniuseks pidada, kuna ta oskas juba 12. aastaselt väga oskuslikult ladina keelt ning õppis kreeka keelt. 20. eluaastaks oli ta omandanud kõik
1. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida 4. Mis on loodusnähtus? Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 5. Mis vahe on vaatlusel ja katsel?
väärtused 4. Kvantitatiivsed pidevad omadused- võimalike väärtuste arv lõpmatu Skalaarsed ja vektoriaalsed omadused Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul. Füüsika ja matemaatika Füüsika on täppisteadus ja täppisteadused kasutavad töö keelena matemaatikat. Kehade mõõtmed ja pikkus Pikkus- vaatleja kujutlus, mis tekib vaatlejal kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruum- füüsika mudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Kehade liikumisolek, kiirus ja absoluutne aeg Kehad liiguvad. Nende liikumist saab vaadelda vaid teise keha suhtes. Taustkeha on keha mille suhtes teine keha liigub.
..... 2) Ühiskonnateaduste hulka kuuluvad: filosoofia, sotsioloogia, ajalugu jm............. 3) Reaalteaduste hulka kuuluvad:matemaatika, füüsika, bioloogia.............. 4) Humanitaarteaduste hulka kuuluvad:psühholoogia, ajalugu, filosoofia ............ 3 2. Valige ainuke õige või kõige õigem vastusevariant. Tõmmake sellele ring ümber 2.1. Majandusteadus on: a) humanitaarteadus b) tehnikateadus c) täppisteadus d) sotsiaal - ehk ühiskonnateadus e) loodusteadus 4 2. Valige ainuke õige või kõige õigem vastusevariant. Tõmmake sellele ring ümber 2.1. Majandusteadus on: a) humanitaarteadus b) tehnikateadus c) täppisteadus d) sotsiaal - ehk ühiskonnateadus e) loodusteadus 5 2.2. Majandusteadus uurib majandustegevust ja selle korraldamist
väärtused 4. Kvantitatiivsed pidevad omadused- võimalike väärtuste arv lõpmatu Skalaarsed ja vektoriaalsed omadused Skalaarsed- füüsikaline suurus, mida saab esitada ühe mõõtarvu ja –ühikuga. On arvuline väärtus kuid puudub suund. Miinusmärk väljendab mõttelist liikumist negatiivses suunas. Vektoriaalsed- füüsikaline suurus, mis omab ruumilist suunda. Nt. Kiirus, kiirendus, jõud. Vektori pikkus: moodul. Füüsika ja matemaatika Füüsika on täppisteadus ja täppisteadused kasutavad töö keelena matemaatikat. Kehade mõõtmed ja pikkus Pikkus- vaatleja kujutlus, mis tekib vaatlejal kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruum- füüsika mudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Kehade liikumisolek, kiirus ja absoluutne aeg Kehad liiguvad. Nende liikumist saab vaadelda vaid teise keha suhtes. Taustkeha on keha mille suhtes teine keha liigub.
Füüsika areng ja teadlased Esitlus Christian Mõttus 10K5 Tutvustus Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.
vanad külad jäeti maha. Kujunevad välja maa ja kihelkonnad. Eliit, alamate maksustamine. Kaugkaubandus, meresõit. Sõled, käevõrud, kaelaehted, rinnakeed. Kivivarekalmed, maahauad, liivakäpad. Maeti põletatult ja laibana. 1200. Aasta paiku Eesti rahvaarv 120 000 – 180 000 inimest. Muinasaeg Keskaeg Uusaeg Lähiajalugu 3. Muinasaja uurmise allikad ja teadused: Arheoloogiline luure, arheoloogiline kaevamine, numismaatika, täppisteadus, loodusteadus. 4. Kiviajad kultuurid: Kunda kultuur, kammkeeramika, venekirves ehk nöörkeraamikakultuur; dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tööriistad, elatusalad, matmiskombed, osata tuua näiteid mis tõestaksid, et iga järnev vaadeldud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel. Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid
wikipedia.org/wiki/Edmund_Husserl 25.01.2015) Ed. Husserli filosoofiat on mõjutanud veel Platon, Descartes ja Leibnitz. Ta töötab filosoofiaprofessorina Göttingeni ja Freiburgi ülikoolides. Ta kirjutab väga palju, kuid väga väike osa tema töödest on ilmunud trükis. (http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tam mo%20-%20Edmund%20Husserl.pdf 25.01.2015) 2. Loogilised uurimused Filosoofia kui tõsi/täppisteadus 1910 –11 — pööre filosoofias mittepsühholoogiliselt mõistetud subjektiivsuse poole, naturalismi kriitika. Õpetus teadvusest kui täppisteadusest eeldab: 1. lahtiütlemist, hoidumist (epoche) ütlustest, milledes "lihtsalt", st refleksioonita, midagi väidetakse esemete eksistentsi kohta nende ajalis-ruumilistes ja põhjuslikes seostes 2. loobumist ütlustest üleelamiste põhjuslik-assotsiatiivsete seoste kohta "Tagasi asjade eneste juurde
..................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus füüsikasse Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. See on täppisteadus, mille nii füüsikalised katsed kui ka teooria rajanevad matemaatikal. Füüsika jaguneb harudeks: mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad
saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17
MÕTTE JA SÕNA JÕUD ÜHISKONNAS SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on pragmaatiline, osaliselt filosoofiline selgitus inimestele meie endi mõtte ja sõna jõu väärtusest ühiskonnas nii meie enese kui ka kogu riigi arengus ning jätkusuutlikkuses. See uurimus ei ole täppisteadus, kuid läbi lugedes mõistate kindlasti, et paljut, mida siin loete, olete kindlasti ise kogenud, tundnud, mõelnud, sisimas salaja hingesopis maha materdanud ja püüdnud ära peita teiste uute mõtete ja sõnade taha. Kindel on teadmine, et elame kehale, meelele ja hingele. Ükski neist ei ole parem või püham kui teine. Kõik on ühtmoodi tähtsad ning ükski neist kolmest kehast, meelest ja
järeldus) Füüsika on kogemuslik teadus., kuna saab uuritavat infot raalsest loodusest -info läbi vaatleja. Seetõttu ongi vaatlus füüsika lahutamatu osa. Katse ehk eksperiment viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Enamasti algul vaadeldakse , siis tehakse katse, oletatakse midagi varasemate teadmiste põhjal, mida läbi katse kontrollitakse. Sellised kontrollimist vajavad teaduslikke oletusi nim. hüpotesideks.Kolmandaks on andmetöötlus. Füüsika on täppisteadus, arvuliste andmete töötlemine aitab paremini uuritavat mõista ning väärtuslikku lisateavet saada. 6.Kuidas jõutakse mudeliteni ja miks on nende kasutamine loodusteadustes vajalik. Mudeliteks nim. objekti või nähtuse koopiat, mis asendab orininaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudelites kopeeritakse vaid originaali kõige olulisemaid tunniseid ja omadusi. Looduslike objektide ja nähtuste lihtsustatud mudelid, mida kasutatakse füüsikas maailma
Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada. (Hüpotees-Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.) 1.2. Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsika? SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud
Selle analüüsi objektiks on tekst kui tunnetuse ja suhtlemise vahend ning eesmärgipärase ühiskondliku praktika väljenduse või kõneaktide jada. Selle poolt kasutatud andmestik on kõne, mitte see, millest käib jutt, vaid kõne ise intervjuud, tekstid, helisalvestised. Diskursuse analüüs sobib kasutamiseks iga subjekti ja olukorra puhul. Meetod annab uusi vaatenurki, lubades suurt loomingulisust. Kuid meetod ei anna konkreetseid vastuseid, see pole täppisteadus, vaid teadmine, mis põhineb pideval väitlusel ja argumentatsioonil ning eeldab teatud filosoofilist lähenemislaadi. -3-
Neid ohvritalitusi tehti igapäevaselt. Rituaali juurde kuulus ka jumalate tahte väljaselgitamine. Üritati selgitada, kas jumal on rahul ja mis on tema soovid. See oli ennustuskunst (mantika kreeka keeles). Näiteks magamine templis võis sinna juurde kuuluda. Tegeleti ka ohvri siseelundite pealt lugemisega. On säilinud savist maksamudelid, mida mingi maksa osa tähendas 4 jne. Suhteliselt täppisteadus. Üsna varasest perioodist kujunes välja tähtede pealt ennustamine, oma tipu saavutas Uus-Babüloonia ajal (1 at ajal). Mesopotaamia jumalad moodustasid antropomorfse pantheoni. Nagu suur jumalik perekond, mille liikmed olid antropomorfsed. Nägid välja nagu inimesed ja olid ka sisult sellised. Erinesid eeskätt oma surematuse poolest inimestest. Neil võis olla ka puudusi, nõrkusi, vigu. Väga selged sarnasused kreeklaste pantheoniga.
H0 võetakse vaikimisi kehtivaks, et üldkogumi keskmised ei ole üldse erinevad. µi== µe Ütleme, et alati üks võrdub teisega H1 - µi ei võrdu µe µ - ülkogum Alati kui me midagi mõõdame, siis me võime eksida ja seda eksimist nimetatakse olulisuse nivooks, mille väärtus on kokku lepitud. On olemas 0,05, 0,01 ja 0,001. Selle määra valid sa ise. See sõltub natuke millises teadusvaldkonnas sa töötad nt sotsiaalteaduses on 0,05 või 0,01, kui täppisteadus, siis ta läheb järjest väiksemaks – 0,1 ja 0,001. Meditsiinis ei taha keegi eksida ja siis on ka veel eksimispiir liiga suur. Ühelt poolt siis reglementeeritud teadusvaldkonnaga, teiselt poolt on ta seotud ka veidi tulemustega. α= 0,05 – see vastus v järeldu mida me kirjutamine võib olla viiel juhul sajast vale. Teeme testi: võta Tulemus: Valimi statistika: Teine tabel on seose korrelatsioon, ehk kuidas need kaks tunnust on omavahel seotud
“Kehamahlade” psühholoogia (humoral psychology; Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt). Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) – iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. Frenoloogia (F.J. Gall) “Etoloogia” (J.S.Milli “täppisteadus inimloomusest”, mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia]) Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton) Uudishimu ja rakenduslikud mõjud isiksusepsühholoogia tekkimisel. Huvi nt füsiognoomia ja “rahvaste iseloomu” vastu. Mõõtmise idee (Cattell: “Science demands measurement!”) Personalivalik. Christian Thomasius (1655-1728) Inimeste “kalduvused” (passiones) tulenevad neljast peamisest allikast:
psühholoogia). Üksikud uurijad vähenevad, tekivad koolkonnad. Valitsevad suured koolkonnad, mis koondavad sarnaste ideedega psühholooge. Biheiviorism, koolkond USA's. Gestaltpshl, Saksamaal. Psühhoanalüüs mõjutas kunsti, kirjandust. Humanistlik psühholoogia. Kognitiivne psühholoogia on 5 suuremat koolkonda. 1) Biheiviorism- koolkonna loojaks Watson. Selle põhiideeks oli pshl'st teha täppisteadus. Käitumise uurimine. Välja tuleks jätte inimese mõtted tunded. S(stiimul)-> R(reaktsioon). Nad uurisid stiimuleid ja reaktsioone. Mõtted ja tunded olid black box- must kast. Täiustasid õppimisprotsessi, tegid palju loomkatseid. Hiljem leiti, et musta kasti tuleks uurida, seal olevaid motiive- neobiheivioristid, Ameerikas. 2) Gestaltpsühholoogia- Sm, 20.saj alguses. Vastureaktsioon USA biheiv. Gestalt- kuju, kujund, tervik
kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103 piko (p) 10-12 Füüsikast üldiselt Füüsika on oma uurimis objekti poolest loodusteadus, aga uurimis meetodite poolest täppisteadus. Füüsika uurib füüsikalisi nähtusi liikumine, magnetism, elekter jne. Füüsika ülesandeks on anda füüsikalistest nähtustest täpne kirjeldus ja seaduspärasused, millele need alluvad. Füüsika ülesandest tulenevad tema meetodid. 1. Vaatlus meetod, märgitakse üles kõik arv näited ilma nähtuse käiku mõjutamata ja tulemused esitatakse kas graafikutena või tabelitena. 2. Katse on nähtuse kuntslik esiletoomine kasutades vajalikku aparatuuri ja omades kindlat eesmärki.
Lomborosol õnnestus oma sünnipärase kurjategija teooriaga jõuda ka avalikkuseni. 8. C. Lombroso kriitika. Lombroso püüdu kuritegevust biologiseerida, samuti suhteliselt väikest katseisikute arvu fundamentaalsete järelduste jaoks ning vähest objektiivsust on palju arvustatud. 1) Kuritegevus on sotsiaalne nähtus sellest ta eriti ei hoolinud. 2) Lombroso püüdis aspekte, mis tema teooriaga kokku ei läinud, kõrvale jätta. 3) Füüsilisest antropoloogiast tehti täppisteadus. Kõige suurem Lombroso kritiseerija oli tema kolleeg Goring ning tema uuringute tulemus oli Lombroso stigmasid põrmustav. Nimelt oli Goringi järeldus see, et ei saa rääkida niisugusest antopoloogiliselt teisest inimestest erinevast inimtüübist nagu sünnipärane kurjategija. Goring tutvustas õiguspsühholoogias uut teemat intelligentsuse ja kuritegelikkuse seost. St et kurjategija ei ole füüsilises mõttes eriline, vaid nad on vähem intelligentsed. Kriitika Lombroso
arengusse ka L. Euler. Sellest võib lugeda õpiku teise osa sissejuhatuses. Dünaamika rajajatena nimetatakse võrdselt kahte teadlast: G. Galileid ja Isaac Newton’it (1643- 1727). Dünaamika arengust võib lugeda kolmanda osa sissejuhatuses. Veel tuleb tunnistada, et teoreetiline mehaanika on tegelikult üks osa kõrgemast matemaatikast, kujutades endast kõrgema matemaatika rakenduslikku peatükki. Seega on teoreetiline mehaanika ühtlasi täppisteadus. J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 5 I osa. STAATIKA §1. Staatika aine. Jõud ja jõusüsteemid Staatikaks nimetatakse mehaanika osa, milles antakse üldine õpetus jõududest ja uuritakse jõudude mõju all olevate materiaalsete kehade tasakaalu tingimusi. Staatika põhiprobleemideks on:
Missioon on organisatsiooni eluülesanne ehk kutsumus. Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. Missioon määratleb ära ettevõtte äritegevuse olemuse ja ütleb, mida ettevõte pakub oma klientidele. N: Olla tõestus sajanditevanustest oskustest (Kalev) 7.8 Mille poolest erinevad kavandamine ja planeerimine? Kavandamine on eestvedamise osategevus, planeerimine aga juhtimise osategevus. Kavandamine on pealiskaudsem ja üldistavam, planeerimine, aga nö täppisteadus. Kavandamine seisneb org eesmärkide ja abinõude kindlaksmääramises, planeerimine selles, kuidas kindlaksmääratud tulemusi saavutada. 7.9 Mis on kavandamise mõiste ja eesmärk? Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise viiside ja abinõude kindlaksmääramisel. Kavandamise esmaülesandeks on hõlbustada juhil ja organisatsioonil eesmärke saavutada ning samas aidata näha juhil probleeme ja tegeleda nendega. 7
Nende kahesuguste normide koostöös peitubki Harti arvates nii õiguse olemus kui õigusteaduse võti 6. Õigusrealism, sotsioloogiline ja ajalooline õigusteaduskoolkond. Kriitilised voolud õiguse mõtestamisel. Õigusrealism on Skandinaavia õigusrealismi ja Ameerika õigusrealismi õigusteoreetilise suuna nimetus. Õigusrealism kritiseeris 19. sajandil arenenud formaalset ratsionalismi õiguses- kriitika alla jäi Christopher Langdelli õigusmudel. Nimelt Langdell väitis, et õigus on täppisteadus ja ideaalse juristi jaoks on õigusraamatukogu tema laboratoorium ning tähtsad ei ole mitte praktilised teadmised, vaid hoopis abstraktse õiguse teadmine. Õigusrealistid rõhutasid realismi, ehk asju tuleb vaadata just sellistena nagu nad tegelikkuses on. Õigusrealistid panid kahtluse alla otsuste tegemise ennustavust ja pretsedentide rõhutamist. Nende sooviks oli rakendada sotsiaalteaduslike uuringute tulemusi õiguse sfääris
on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). - "Kehamahlade" psühholoogia (humoral psychology;Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt).Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). - Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. - Frenoloogia (F.J. Gall) - "Etoloogia" (J.S.Milli "täppisteadus inimloomusest", mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon, tahe, intellekt, psüühiline energia]) - Eksperimentaalne karakteroloogia (Galton) Isiksus psüh 2 ülesannet - ind vah eri uurimine - indiviidide kui unikaalsete integr terviku uurimine - idee üld ja diferents psüh Huvi isiks psüh vastu - individualism, indiviidi tekkiine - huvi irratsionaalsuse vastu - mõõtmine - rahvaste iseloomu väljaselgitamine - personialivalikul
annaabi.ee 
