tugevad tagajalad. pikad jalad kaks paari kolmnurksed tiivad, enamasti kaks paari vaegmoone täismoone puudub puudub röövtoidulised ja taimtoidulised röövtoidulised eneseköndistus ei kaitse rohutirts ,heinaristikas jõepäevik, tuttpäevik Jalad on pikad ja Kiililised Täilised peenikesed ning 57 liiki 14 liiki taandarenenud koosnevad puusast, 2 liitsilma, 3 täpikujulist lihtsilma täppideks pöörlast, reiest, haukamistüüpi säärest ja lülilisest, kohastunud peremehe naha läbitorkamiseks 3-7 lülilised lühikesed harjasjad küünistega 3-5 lülilisedhästi suudavad varustatud käpast
SELTS LIIKIDE ARV EESTIS SILMAD Prussakalised 5-6 liiki Liitsilmad asuvad pea külgedel, Sihktiivalised 39 liiki Enamasti on sihktiivalistel kolm täppsilma Ühepäevikulised 50 liiki Silmad on eriti isastel loomadel väga suured. Kiililised 55 liiki Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm Täilised 20 liiki Lihtsilmad puuduvad, liitsilmad on kas reduseerinud või puuduvad Lutikalised 400 liiki Pea külgedel paiknevad kaks, enamasti suurt ja hästiarenenud liitsilma. Mardikalised 3000 liiki ei näe hästi Ehmestiivalised 160 liiki Liitsilmad on suured ja kerajad
ühelt vanemalt. Näit. viinamäe tigu. B. Moondega ja otsene areng Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist. Näit. kahepaiksed, kalad. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Näit. imetajad, linnud. C. Vaegmoondega ja täismoondega areng Vaegmoone on areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. Näit. täilised, prussakad. Täismoone on moone, kus muna, vastse, ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk. (muna- vastne-nukk-valmik) Näit. liblikalised. D. Mitoos ja meioos E. Haploidne ja diploidne Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näit. Sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n, inimesel n-23. Näit. meioos Diploidne kromosoomistik- enamikele liikidele omane kahekordne kromosoomistik, milles kõik
0.5 – 10 mm Meenutavad lehekirpusid, kuid imilont puudub; Lai pea ja haukamissuised; näokilbi ja suiste vahel lisanäokilp. ELUVIIS/KOHT enamasti troopilised; hoonetes, pesades; segatoidulised 12. O. Mallophaga – väivilised Eestis ~40 (250) liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 11 mm tiivutud; keha lapik; silmad tihti puuduvad. ELUVIIS/KOHT nugivad lindudel ja imetajatel: peremehespetsiifilised; toituvad sulgedest, kõõmast, verest; vastsed sarnanevad valmikuga. 13. O. Anoplura – täilised Eestis ~10 liiki MORFOLOOGIA 1 – 6 mm tiivutud; silmad sageli puuduvad; haardjalad karvadest kinnihoidmiseks; söögitoru eesmine osa toimib pumbana. ELUVIIS/KOHT toituvad peremeeste verest; munad (tingud) kinnitatakse karvade külge. 14. O. Hemiptera – nokalised Eestis 1250 (1500) liiki 0.5 – 110 mm iminokk, esimene tiivapaar tugevam kui tagumine Lutikalised. Sarnastiivalised 14. SO. Heteroptera – lutikalised Eestis 454 liiki
tagakehaga tugevalt seotud. Jalad lühikesed; 1-2 küünist, varustatud haakeogakestega. Tiivad puuduvad. Keha lamenenud. Tagakeha kuju varieerub liigiti. Maailmas laialt levinud. Parasiitse eluviisiga; imetajate ja lindude välisparasiidid. Eestis ametlikult 10 liiki. Selts: Täilised (Anoplura) Kehapikkus 0,35-10 mm. Värvus varieerub liigiti; keha värvi muudab ka kehas olev peremeeslooma veri, mis seedimise käigus muutub. Vaegmoondega. Suised pistmis-imemistüüpi. Ülahuul moondunud tugevaks teravaotsaliseks nokaks; ülejäänud suuosad on kotitaoliselt koondunud ja moodustavad kolm sagarat. Puhkeolekus suised
bovis veistel, B. ovis lammastel, Werneckiella equi hobustel, Trichodectes canis koertel (on ka Dipylidium caninum'i vaheperemees) ja suleväivid näiteks Menopon gallinae kanadel. Väividel esineb homokroomia, värvuse sarnasus peremehe värvusega. Nii on luigel väivid valged, peoleol kollased. Selline nähtus on loomariigis haruldane. Liikide arv: 3000, Eestis 35-40 liiki. Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 6. Tartru Alamselts: Täilised Anoplura Täid on väikesed (kuni 6 mm pikkused), valkjad või pruunikad, kitsa ja väikese peaga imetajate ektoparasiidid. Karvadest kinnihoidmiseks on neil kujunenud erilise ehitusega haardjalad. Suised on pistmissuised. Täid toituvad peremehe verest. Haava sisse eritavad nad sülge, mis takistab vere hüübimist ja soodustab imendumist. Munad (tingud) kinnitatakse karvade külge. Koorunud vastne areneb vaegmoondega, toitub verest ning kestub kolm korda. Areng kestab 20-25 päeva
lutikad, täid. Seltsid, eluviis, moone Kirbud: eluviis/moone: täismoondega, tiibadeta putukad, kes lendamise asemel hästi hüppavad. Valmikud imevad soojavereliste loomade verd; kehakuju kohane karvastikus pugemiseks. Vastsed usja kujuga, elavad pesa või elamu prahis, söövad kõdu. Selts: kirbulised (Siphonaptera) Täid: eluviis/moone: Imetajate välisparasiidid, kes on kaotanud tiivad. Vaegmoondega. Pistesuistega. Spetsiifilised, ainult kindlal peremeesliigil. Selts: täilised (Anoplura). Lutikad: eluviis/moone: vaegmoondega, imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Mõned ka magevees, röövloomad. Selts: lutikalised (Heteroptera, ka Hemiptera). Prussakad: eluviis/moone: Vaegmoondega. Ainult maismaal, peamiselt taimesööjad, haukamissuistega. Mõned ka inimkaaslejad: prussakas (Blatella germanica), tarakan (Blatta orientalis). Emane hoiab munapakke enda juures kuni poegade koorumiseni. Selts: prussakalised (Blattodea). 68
annaabi.ee 
