Violett a Krets 8.b Tartu Descartes'i Lütseum GALAKTIKA Galaktikad koosnevad tähtedest ja nende jäänustest ja tumedast ainest. Meie asume Maakeral. Maakera asub Päikesesüsteemis. Galaktikad on erineva suurusega, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte. Galaktika võib koosneda mitmentest tähesüsteemist. Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber. Galaktikaid võib liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi, võib liigitada ka suuruse ja ka kuju järgi. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre. Meie Galaktika kuulub spiraalsete
Sissejuhatus Sõnn on tähelepanuväärne tähtkuju. Sõnni oranzi silma tähistava Aldebarani leiad, kui pikendad kolme Orioni tähtkuju keskosas diagonaalselt paiknevat tähte ühendavat kujutletavat joont loode suunas. Seda joont jätkates jõuad tähistaeva kõige silmatorkavama kujundi Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine Meie kohalik täht Päike liigub üksinda, aga üle kahe kolmandiku kõigist tähtedest liiguvad kosmoses ühe või mitme kaaslasega. Umbes pooltel tähtedel on üks kaaslane. Neid nimetatakse kaksiktähtedeks ja igat tähte komponendiks. Sellises süsteemis on tähed omavahel seotud gravitatsioonijõuga ja tiirlevad ümber ühise raskuskeskme. Ka tähistaeva Heledaim täht Siirius on kaksiktäht. Mõned tähed paistavad taevas teineteise lähedal ja näivad kaksiktähtedena, aga tegelikkuses nad ei ole omavahel seotud, vaid paiknevad kosmoses
GALAKTIKAD JA UNIVERSUM SIGRID KIVILO 12.KLASS VASTSELIINA GÜMNAASIUM 2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse
Fifth level Fifth level Linnutee läbib järgmisi tähtkujusid Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud,Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane, Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja Amburini Koostis ja struktuur Lati-kujuline tuuma piirkond, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas Üldiselt arvatakse Linnutee massiks olevat 6x1011 kuni 1x1012 (päikese massi) Enamuse massist moodustab tume aine ClickClick icon icon to to picture add add picture Meie Linnutees Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe
• Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. • Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides palju erinevaid tähtkujusid. • See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. KOOSTIS JA STRUKTUUR • Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. • See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. • Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest. Viimaste arvutuste kohaselt on Galaktika minimaalne mass 5,8x1011 päikese massi. • Enamus Linnutee massist võtab enda alla tume aine. GALAKTILINE TSENTER • Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja on äärmiselt suure massiga
Ükssarv, Orion, Kaksikud,Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis ja struktuur Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalsele galaktikale vastavalt Hubble'i klassifikatsioonile. Alles 1990. aastatel hakkasid astronoomid kahtlustama, et Linnutee on pigem tünni-kujuline, kui tavaline spiraalgalaktika. 2005. aastal Spitzeri kosmoseteleskoobi poolt läbiviidud vaatlused näitasid, et galaktika kesk latt ongi suurem, kui varem arvatult oli.
..10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee) Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht
...............................................................10 PILDID GALAKTIKATEST.....................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 1. LINNUTEE Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega, nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana- Linnuteena. Mujal maades kreeklaste eeskujul kutsutakse seda Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20 kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. 1610. a suunas Galilei esmakordselt teleskoobi taevasse ning sai selgeks, et riba helenduse põhjuseks on tohutu arv nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. 18. sajandi lõpus alustas üks
struktuuri, suuruse kohta ning käsitlen ka tumeda aine teemat. Referaadi eesmärk on lugejale anda aimu Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, tema koostise, massi, suuruse kohta kui ka lahti seletada, mis on tume aine, millest meie galaktika kui ka kogu universum suuremalt jaolt koosneb. Linnutee vaatlemise ajalugu Demokritos oli esimene filosoof kes oletas, et hele vööt taevas, mida tunti nimega “Linnutee”, võis koosneda kaugetest tähtedest. Aristoteles seevastu uskus, et Linnutee on põhjustatud üksteisele liiga lähedale sattunud tähtede süttimisest, mis toimus atmosfääri kõrgemates kihtides. Tol ajal arvati Linnutee asukohaks maa ja kuu vahelist piirkonda. Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem ei olnud aga Aristotelesiga ühel meelel – ta kritiseeris seda teooriat, väites, et kui Linnutee vastaks Aristotelese kirjeldusele, peaks see ilmuma eri aegadel ja kohtades, samuti erinevatel
· Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. · Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest · paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk Linnutee (spiraalne hiidgalaktika) · Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas · läbimõõt 100 000 valgusaastat, koosneb enam kui 100 miljardist tähest. · Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s.
Tähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4, täiskuul 12,6 ja Päikesel 26,8. 2. Värvus ja temperatuur
Galaktika Koostaja : Fred-Ingvar Kirsipuu Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti Galaktika. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest, päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee
Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber
Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb).
Galaktikad Grete Mark 11b klass Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Päike on täht linnutee galaktikast. Pöörlev tähtedest, gaasist ja tolmust koosnev ketas. Keskel hele sfääriline "tähemõhn". Noored tähed moodustavad spiraalharud. Sisemine struktuur puudub. Miljarditest tähtedest koosnev. Vähe gaasi ja tolmu. Ei teki uusi tähti. TEOORIAD: Elliptiline galaktika => spiraalgalaktika Spiraalgalaktika => elliptiline galaktika 2 spiraalgalaktikat => elliptiline galaktika Hiidgalaktikad võivad "alla neelata" mõne läheduses asuva
..............................................................10 2 PILDID Linnutee 3 Orioni tähtkuju Tähed 4 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Linnutee, kuna see tundus huvitav teema. Ma olin enne juba kuulnud sellest, kuid ei teadnud päris täpselt, mis see on, tean, et see on seotud tähtede ja galaktikaga. Tahtsin selle kohta uurida ja referaadi teha. MIS ON GALAKTIKAD Nad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja
Kätlin Kallas F5 Linnutee ja teised galaktikad Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Galaktikad koosnevad tähtedest, gaasist ja kosmilisest tolmust ning neid hoiab koos galaktika gravitatsioon. Galaktikad sisaldavad tähti ja tähejäänuseid. Nende arv võib ulatuda kümnest miljonist tähest saja triljoni täheni, mistõttu võime galaktikaid omakorda liigitada kääbusgalaktikateks ja hiidgalaktikateks. Galaktikad jaotatakse kolmeks tüübiks: spiraalsed galaktikad, elliptilised galaktikad ja korrapäratud galaktikad. Spiraalsed galaktikad on lapikud ning nendes leidub suurel hulgal gaasi
Tähtede areng kestab miljardeid aastaid. Milliseks täht kujuneb ja kui pikk on tema elutee, sõltub tähe massist sellest, kui palju gaasi temas on. Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti ja seetõttu on nende eluiga suhteliselt lühike. Väikesed tähed, eeskätt punased kääbused, "põletavad" vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljardite aastateni. Päikese eluiga on hinnanguliselt 1010 aastat. Hiidtähed: Päike on suurem paljudest tähtedest, kuid hiid- või ülihiid tähtede kõrval on ta kääbus. Sinised hiiud on noored kuumad tähed, mis võivad olla Päikesest 15 korda suurema läbimõõduga. Punased hiiud on vanad, Päikesest jahedamad tähed oma elutee lõpul. Päikesest võivad nad olla 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed on ülihiiud (kuni 1000 Päikese läbimõõtu). Kääbustähed: Maailma kõige väiksemad tähed on kääbustähed. Neist valged kääbused on vanad,
TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE TEEMA: Sõnade moodustamine, kirjutamine, häälimine. TEGEVUSE VALDKOND: Eesti keel ja kõne TEGEVUS: tähtedest oma nime moodustamine ja häälimine. LASTE VANUS: 6. aastased KOOSTAJA: A.R EESMÄRGID: Laps laob oma nimetähed õiges järjekorras lauale, oskab kirjutada oma nime, kordab järgi näpumängu salmi. EELDUSED: laps tunneb oma nime tähti, teab mis on häälimine ning oskab oma nime häälida. VAHENDID: nimetähed, liim, paberid, kirjutusvahendid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused (min)
..15 Kasutatud materjal ...............................................................16 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka
Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Galaktika tähed moodustavad võrdlemisi õhukese ketta. Vaid Galaktika keskel on paksend, tuuma ümbritsev kerakujuline täheparv. Tähtedevaheline gaas ja tolm jääb tähtedest veelgi õhemasse kettasse, mille paksus on vaid 500 valgusaastat (nr 2 lk 111, 112) 3. Spiraalne galaktika Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast lähtuvad pikad kaared ehk spiraalharud. Päikese juurest vaadates on spiraalharusid raske näha, sestasume ise neist ühe sees. Nende olemasolu võib aimata noorte tähtede ja gaasi- ning tolmupilvede paiknemise järgi. Raadioteleskooide abil on koostatudkogu taeva vesinikupilvede kaart ja sellel on
Galaktika Elva Gümnaasium 12 A Lii Konts Üldinformatsioon On gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteemid. Koosnevad tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ning tumedast ainest. Neid on igas suuruses. Suurus varieerub kümnest miljonist tähest kuni saja triljoni täheni. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Arvatakse, et enamike galaktikate keskmes asub suur massiivne must auk. Galaktikate jagunemine kuju järgi Elliptilised galaktikad: Neis on vähe tähtedevahelist aine, uusi tähti tekib harva, koosnevad enamasti vanadest
3.Mida punakamalt söed hõõguvad, seda madalam/kõrgem on süte temperatuur. 4.Sarnaselt on kindlaks tehtud Päikese kaugus Maast/läbimõõt/ pinnatemperatuur. 5.Märgi tõesed laused. Maale lähim täht on Alfa Centauri. Päike on meile lähemal kui teised tähed. Päike on kõige suurem täht maailmaruumis. Päikese pinnatemperatuur on umbes 6000 kraadi. Päikese sisemuses on temperatuur madalam kui pinnal. 6.Päike on täht. Miks paistab Päike teistest tähtedest palju suuremana? Päike särab kõigist teistest tähtedest palju eredamalt. Päike on Maale palju lähemal kui teised tähed. Päike on Maale palju lähemal kui teised tähed. 7.Päikese temperatuur Miks ei saa Päikese temperatuuri termomeetriga mõõta?.................................................................................................................................... ............................................................................................................
K Ä R E S T I K 2 Õ S N A O G A G J N I J Õ D K Õ J11 G O G 10 J Õ E S T I K N I E D 13 A L L I K A S 14 Ä O H O E T Ristsõna: Kollastes ruutudes olevatest tähtedest saad moodustada Eesti pikima jõe nime. 1. Mageda veega vooluvee kogu. 2. Madal, kivine ja kiire vooluga jõeosa. 3. Jõe voolutee. 4. Ühte järve või merre voolavate jõgede jõgikonnad moodustavas... 5. Vee langemine üle järsu astangu. 6. Maa-ala kust jõgi saab oma vee. 7. Mis viivad vee peajõkke? 8. Jõgi, mis viib vee peajõest välja. 9. Jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. 10. Peajõgi koos lisa- ja haeujõgedega. 11
“ ja jagaksin nelja etappi. Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi. Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline kujutis, kus osakesed ise ühinesid. Selle etapi pealkiri oleks „Raku ja rakukihtide teke“. Teises etapis ilmusid arvutiekraanidele tähemärkide jadad, millest pidid moodustuma sõnad, aga sõnade moodustumiseks oli vaja programmi ehk siis inimese aju, mis paneks tähtedest kokku sõnad. Seda ülesannet oli kujutatud nii, et arvutiekraanidel töötas programm ehk aju ja prožektor näitas seinale tähtedest moodustunud sõnu. Kolmanda etapi algus ühtib teise lõpuga. Nimelt, teise etapi lõpus liikusid sõnad paremalt vasakule ja kui jälgisin, mis seinal toimus, märkasin, et neist sõnadest moodustusid käsklused ja info. Paremalt vasakule liikumine sümboliseeris käskluste ja info liikumist rakkudesse.
GALAKTIKA Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud
Kõigis tähtedes on lõpuks olukord, kus tuumkütus on otsas ja arengu lõpptulemus võib olla valge kääbuse tekkimine ja selle kustumine lõpuks; neutrontähe või musta augu tekkimine koos gaasipilvega; või hoopis udukogu tekkimine (gaasija tolmupilv). · Mustade aukude teooria loojaks peetakse Stephen Hawking'it. Tema raamat: ,,Universum pähklikoores". · Tähed moodustavad galaktikaid. Galaktika · süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) · Liigid: 1)Spiraalsed galaktikad keskel tuum, kus tähtede kontsentratsioon on suurem ja sellest saavad alguse spiraalharud, mis ka koosnevad tähtedest. Spiraalharudes on ka gaasi ja tolmu, ja ka nooremaid tähti. Küljelt vaadates on
päikesesüsteemi äärialadelt* ilmuvad ootamatult*paistavad teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis lähenedes kasvab ,,sabatäheks" *suurem kuust *ilmub kümmekond igal aastal *tiirlevad kõikvõimalikes suundades ja tasandites Galaktika: * nim tähesüst-i , millesse kuulub Päike koos oma planeetidega Linnutee: *nõrgalt helendav *ebaühtlase helendusega riba*meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, tähtedest ja gaasist-tolmust ketas, mida ümbritseb kerakuj, vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev*äärte suunas hõrenev pilv e halo* päike tiirleb selle ümber ringikujulisel orbiidil
läbinud etapi, kus nende keskel "põles" hele kvasar, mille "jõujaamaks" sai olla vaid must auk. Praeguseks ajaks on need galaktikate keskel asuvad kvasarid kustunud ja seal asuvad mustad augud on "vaiksed". Musta augu teke Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. Kui rõhk tähe sisemuses ei ole võimeline peale tuumkütuse lõppemist tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km). Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul ei ole
Kohalik Galaktikarühm ehk Kohalik Rühm on üle 30 lähestikusest galaktikast koosnev moodustis, millesse kuulub ka meie Linnutee. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui miljardist tähest. 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest. 1926. aastal E. Hubble lõi galaktikate klassifikatsiooni, mida kasutatakse tänapäevani. Nagu teisedki spiraalsed galaktikad, kuulub Linnutee koosseisu mitu struktuuri. Kõigepealt on seal ühes tasandis paiknevad ning pöörlevad spiraalsed harud. Tähed galaktikatasandis tiirlevad
...................................................9 2 SISSEJUHATUS Selles referaadis käsitletakse galaktikat. Kuidas see tekkis, millest see koosneb ja kui palju on üldse galaktikaid. Lähemalt on räägitud ka meie kodugalaktikast Linnuteest . Töö eesmärgiks on õppida tundma paremini galaktikaid ning nende ehitust . 3 MIS ON GALAKTIKAD? Nad on koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti. Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved ( miljonitest tähtedest koosnevad kerakujulised täheparved). Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad
Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Päike on üks meie galaktika (Galaktika ehk Linnutee galaktika) tähtedest. Kogu Päikesesüsteem, sealhulgas Maa, on Linnutee galaktika osa. Arvatakse, et enamiku, tõenäoliselt isegi kõigi galaktikate keskmes aktiivses galaktikatuumas on ülimassiivne must auk. Linnutee galaktikas arvatakse ülimassiivne must auk asuvat objektis Sagittarius A* Galaktika keskmes umbes 26 000 valgusaasta kaugusel Päikesesüsteemist. Galaktikaid on traditsiooniliselt liigitatud nende nähtava kuju järgi. Kõige
Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem paistab ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,7 miljardi aastani. Maa atmosfääri mõju tõttu tähed vilguvad. (2) KUI PALJU ON TÄHTI ?
Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline. 2) Spiraalharud koosnevad noorematest ja heledamatest ja kuumematest tähtedest. Ühte spiraalharusse kuulub ka Päike. Need spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured
Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline. 2) Spiraalharud koosnevad noorematest ja heledamatest ja kuumematest tähtedest. Ühte spiraalharusse kuulub ka Päike. Need spiraalharud pöörlevad ümber mõhna. Tähtede kiirused spiraalharus on sama suured
Objektid omakorda koosnevad väljadest, mis mõjutavad kehi ja kehadest, mis on ainelised objektid. Seega koosneb maailm loodusest, elusolenditest, objektidest ja nähtustest. Öösel välja vaadates, näeme taevas tähti ja kuud. Päeval näeme taevas päikest ja pilvi. Mõeldes laiemalt, võin öelda, et universum koosneb galaktikast ja päikesesüsteemist. Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Seega koosneb maailm ka tähtedest. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Näiteks päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Need ained aga koosnevad omakorda aatomitest. Järelikult koosneb maailm galaktikatest, planeetidest, Kuust, Päikesest ja tähtedest. Mikromaailma haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Sinna kuuluvad näiteks aatomid, algloomad, rakud jne
km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Nähtavas universiumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000 - 100 000 parsekit ning asuvad
Aastaks 1992 oli Galaktikas teada juba 173 WR-tähte. Wolf-Rayet tähed Wolf-Rayet tähti, mida nimetatakse ka WR tähtedeks, on välja kujunenud hiiglaslikeks tähtedeks, millel on algselt 20 päikese mass. Kuid nad kaotavad suure osa oma massist väga kiiresti ning sellepärast on kogu see moodustis sarnane tähetuulega, mis võib liikuda 2000 km/h kiirusega. WF- tähed on väga kuumad nende pinnatemperatuur on 25 000 K-nist kuni 50 000 K-nini. Enamustel tähtedest on spektril olemas neelavad ribad, mis on tekkinud üleliigset energiat neelavatest ainetest, mis neelavad energiat vaid kindlatel sagedustel. Ent kiirgeribadega tähti ei ole palju ning nad on olemuselt ebatavalised ja erilised. Kiirgusvihud WR tähtede spektrumis olevate kiirgus vihkude olemus ning tekkimine oli aastakümneid saladuseks, kuni Edward C. Pickering avaldas teooria, et vihud on tekkinud erilises olekus oleva vesiniku kogumi tõttu
galaktikaparved üksteisest. · Mida kaugemal ta meist asetseb, seda kiiremini ta edasi liigub. Galaktikad · Enamik galaktikaid on elliptilised-kerakujulistest munakujulisteni. · Korrapäratuid galaktikaid on ainult mõni üksik, ülejäänud(Linnutee) on spiraalsed galaktikad. · Galaktikad moodustavad parvi, need omakorda koosnevad tuhandeist eri liiki galaktikaist. Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. · Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning tähtede tihedus kahaneb tasapisi keskmest hõredalt asustatud äärealade poole. · Elliptilised galaktikad, koosnevad põhiliselt vanematest, punastest tähtedest. · Neis galaktikais on vähe uute tähtede moodustumiseks vajalikku gaasi ja tolmu. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad · Spiraalgalaktika koosneb
-ki ja gi liide -Ki ja gi liiet on kerge õppida kui sa tead teatud tähti. Need tähed g, b, d, k, p, t, f, h, s, s, z, z. Kui sõna lõpus on mõni nendest tähtedest on lõpus liide ki. Aga kui ei ole sõna lõpus neid teatud tähti tuleb liide gi. NB:Selle pärast õpigi need tähed pähe!
Niisiis kujuneb protogalaktika kokkutõmbumise käigus kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas. Nende vahekord sõltub pöörlemise olemasolust, viimane omakorda kollapsi sümmeetriast. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega, mistõttu ta stabiliseerub kiiresti elliptilise galaktika või spiraalgalaktika mõhna kujul; ketta areng võtab tunduvalt rohkem aega. Pindheledus, värvus, keemiline koostis Erinevalt tähtedest ei tule galaktika valgus mitte ühest punktist, vaid küllalt suurte mõõtmetega taeva-alalt. Galaktika välisserv pole terav, vaid sulab aegamisi taevaga ühte. Et saada koguheledust, tuleb kataloogide koostajatel lõpetada galaktika kokkuleppelise joonega (nn. Holmbergi raadius). Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile (värvusindeksile B - V = 0,6). Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning
Koos miljardite teiste tähtedega, moodustab ta galaktika. See tohutu spiraalikujuline tähtede grupeering on meie kodugalaktika- Linnutee. Koos umbes 30 teise galaktikaga moodustab ta kosmoses galaktikate parve, mida kutsutakse Kohalikuks Rühmaks. Üle kogu Universumi on palju galaktikaparvi, mis on omakorda koondunud superparvedeks. Galaktikad eksisteerivad kõikjal Universumis. Need on määratu suured tähtede kogumid, mida gravitatsioon koos hoiab. Need hiigelkogumid koosnevad tähtedest, gaasidest ja udust. Me näeme Maalt palju galaktikaid, kuid paljud on meie nägemisvõimest kaugemal. Kokku on Universumis umbes 100 miljardit galaktikat. Neid võib näha igas suunas. Mõned on nii lähedal või nii suured, et võib näha nende kuju ja üksikuid tähti. Neid näeb läbi teleskoopide, mis asuvad kas maapinnal või Maa orbiidil. Universumis on kõik liikumas. Maa teeb ööpäevaga ühe pöörde ümber oma telje-meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena
Spiraalne galaktika Andromeeda udukogu · Andromeeda (hiid)galaktika (Andromeeda tähesüsteem, Andromeeda udukogu nime all) on meie Galaktika ehk siis Linnutee naaber. · Kaugus: 2,53 miljonit valgusaastat. · Visuaalne heledus: 3,4 tähesuurust. · Mass: 100 miljardit Päikese massi. · Kaks lähikaaslast: elliptilised kääbusgalaktikad M32 ja M110. Andromeeda Linnutee · Linnutee on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasist- tolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv - halo. · Linnutees leiduv tolm on erakordselt peenike · Kõige tolmusemad kohad Linnutees on tumedad udud (e. udukogud) ja peegeldusudud. Linnutee Udukogud · Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. · Et tähtedevahelised kaugused on tohutud,
eraldi ja mida hoiab koos tema enda gravitatsioon. Meie Galaktik on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Läbimõõt ~30000pc , paksus ~25000pc , mass ~2*1011Mo 17. Spiraalsed-spiraalse kujuga, ketas sisaldab nii noori kui vanu tähti, ketas sisaldab olulisel hulgal gaasi ja tolmu- tekivad uued tähed, ketta gaas ja tähed liiguvad ringorbiitidel galaktika tsentri ümber. Varbspiraalsed- galaktikad omavad pikenenud tsentraalset tähtedest ja gaasist varba. (muu sama mis spiraalsel) Elliptilised-ketas puudub, sisaldab vaid vanu tähti, sisaldab ka väga vähe või üldse mitte gaasi ja tolmu- ei ole uute tähtede teket, tähed omavad kolmes mõõtmes juhuslikult orienteeritud liikumisi Irregulaarsed-selge struktuur puudub, sisaldab nii noori kui ka vanu tähti, väga palju gaasi ja tolmu, aktiivne ja jätkuv täheteke, tähed ja gaas on väga korrapäratutel orbiitidel. 18
9. Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine? Võimaldab astronoomidel kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetvälja tugevuse. Aitab mõista universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Kosmosesse viidavad teleskoobid võimaldavad lähemalt uurida erinevaid taevakehi ja neist proove võtta. 10. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? Korrapäran planeetide liikumine. Koosneb planeetidest, kosmosetolmust, planeetid kaaslastest, tähtedest, kustunud tähtedest. Päiksesüsteemi kuulub 9 suur planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslasi ning teadmata kogus meteoorset ainet. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte lihtsalt Päiksese ümber tiirlevat taevakehade kogumine, tugineb korrapärasusele planeetide suurustes ja liikumises. * Planeedid tiirlevad ümber Päikses samas suunas Päikese pöörlemisega. * Orbiidi raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.
Tähtkujud ehk konstellatsioonid Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi
19.Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20.Mis on peajada? HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22.Millest tekivad tähed? Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus- seda suurem pilv. Tsentrist leviv
tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja 2 tolmupilvedel heledamal foonil. Süttivaid tähti ümbritsevaid tolmukettaid peetakse tulevaste planeedisüsteemide algeteks. Tähtede liigid Tavalised tähed. ( peajada ): Peajada tähed on tavalised, parimas meheeas olevad tähed. Peajadasse on koondunud valdav enamik tähtedest. Nende tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kuid osa neist on ka võrdlemisi noored ja osa vanad. Kuid neis kõigis on piisavalt kütust - vesiniku. Kõige tähtsam omadus mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnentiku Päikese massist. Väikesed tähed on madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad põletavad oma kütust väga säästlikult
19.Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada? 1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis. 2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese. 3. Leiame vajalikud andmed. 20.Mis on peajada? HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks. 22.Millest tekivad tähed? Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus- seda suurem pilv. Tsentrist leviv
· Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, mood. enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad üksteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti js mitmiktähti tekib harvem. · Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult mitmiktähed. · Elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale marterjali juurde ja suureneb. 5. Nova ja Supernoova · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht). · Võib tekkida vähemalt 8-10 korda Päikesest massiivsemast üksik- või kaksiktähest.
annaabi.ee 
