Tähtkujud: Astronoomid on jaganud tähed 88 tähtkujusse. Igal tähtkujul on oma ladinakeelne nimi. Astroloogilised Päikese märgid ehk sodiaagimärgid on 12 tähtkuju, mis paiknevad sodiaagis, millel Päike ja planeedid aasta jooksul näivad liikuvat. Päikesesüsteemi kujunemine: Arvatakse, et planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad hajutusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnuteel. Kui tsentraalne täht on valmis ja kui see on väga hele, puhub "tähetuul" seda ümbritseva gaasipilve laiali; väiksemate tähtede korral on üsna tõenäoline, et nende ekvaatori tasandisse jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida nimetatakse Päikeseuduks. Tähetuul on valgusrõhk ja kosmiline kiirgus. See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. algmaterjaliks. Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada ainult spektraalvaatluste põhjal. Põhilise osa sellest moodustabki vesinik (gaasudukogude
aastaid. Seega jääb kosmoloogiale ülesandeks uurida, kas sellise süsteemi teke on normaalne füüsikaline nähtus või nõuab mingeid väga erilisi, vähetõenäolisi tingimusi. 5 Päikesesüsteemi tekkimine Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. Kui tsentraalne täht(antud hetkelon jutt Päikesest) on juba "valmis" ja see on väga hele, puhub "tähetuul" (valgusrõhk ja kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida planeedikosmogoonias nimetatakse Päikeseuduks (ingl. Solar nebula). See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. materjaliks. Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada spektraalvaatluste põhjal. Nagu tähtedeski, moodustab põhilise osa sellest vesinik
protsess hoopis neelaks energiat ning seetõttu tuumasüntees peatub. Suhteliselt vanades, väga massiivsetes tähtedes, koguneb tähe keskmes suur inertse raua tuum. Nendes tähtedes leiavad raskemad elemendid oma tee pinnani, moodustades objektid mida tuntakse kui Wolf-Rayet tähti 6 (ülimalt massiivsed tähed, mis kaotavad pidevalt kiiresti massi ja on ekstreemselt kuumad), millel on tihe tähetuul, mis lõhub väliatmosfääri. 3 Tähtede liigid 3.1 Peajada tähed – noored tähed Peajada faas on tähtede elus pikim faas. Siis põleb ta veel tavaliste kütuste ehk vesiniku pealt. 90% tähtedest on selles faasis. Kollane kääbus Kollased kääbused on väikesed, peajada tähed. Kuigi neid on palju, on nende suurus 40%-100% Päikese omast, mis teeb Päikesest nende seas ühe suurema. Punane kääbus
tiirlemisperiood on 70 aastat. (6) 18 5. PÄIKESESÜSTEEMI KUJUNEMINE Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Kuidas toimub tähtede teke, sellest räägime edaspidi; praegu alustame momendist, kus tsentraalne täht on juba "valmis". Kui see on väga hele, puhub "tähetuul" (valgusrõhk ja kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; väiksemate tähtede korral on tõenäoline, et nende ekvaatori tasandisse jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida planeedikosmogoonias nimetatakse Päikeseuduks. See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. materjaliks. (1) Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada spektraalvaatluste põhjal.
annaabi.ee 
