Maurice Maeterlincki "Sinilind"
tundma rõõmu ka pisikestest asjadest. Käisid veel tuleviku kuningriigis, kust said
teada, et nende perre tuleb veel üks laps. Olid ka valguse templis kus nägid palju
valgust. Nad reisisid ja otsisid lindu terve aasta, kuid ei leidnud teda, valgus lahkus
ja neil oli aeg koju minna. Lõppes sellega, et lapsed ärkasid, olles oma kodus. Nad
olid nii rõõmsad näha oma vanemaid. Kuid järsku nende juurde tuli naaber, kes küsis
Tyltylilt, et ta kinkis oma tuvi ühele tüdrukule. Sellega ta tegi ennastki õnnelikuks, et
kinkis tuvi tüdrukule, sest kui püüad teistele õnne anda, saad ka ise õnnelikuks.
Raamat mulle meeldis sellega, sest selles loos on väga hea mõtte sees. Sinilind oli
õnn. Igal inimesel on oma sinilind keda kõik otsivad. Kuid selle jaoks igaüks peab ise
leidma ja läbima tee õnne juurde. Suurem õnn võib olla kõige väiksem ja tühisemad.
Õnn võib olla sinu juures ja sa ei näe isegi seda