Molekulaarbioloogia
kasutatakse kas apatogeenseid voi atenueeritud viiruseid voi baktereid voi bakterite
plasmiide.
Plasmiidide kasutamise korral on oigem konelda DNA-vaktsineerimisest, kuna geenikandja
ei
ole elusorganism, vaid uksnes DNA-molekul.
Nii inimese kui loomade viiruste vastaste vaktsiinide loomisel on sagedamini
kasutatav vektor vaktsiinia viirus-atenueeeritud rougeviirus, tanu oma lihtsale struktuurile.
Bakteritest on vektorina kasutatud Salmonella typhimuriumi atenueeritud tuvesid.
Veterinaarias
on kasutusel kaks metsloomadel kasutatavat marutaudivaktsiini, kus vektorina on
kasutatud vaktsiinia viirust.
DNA-vaktsineerimine
Vektor-vaktsiini korral paljuneb vektorina talitlev mikroob organismis ja tema
genoomis on ekspresseritud ka geenid, mis produtseerivad mone patogeeni antigeene.
Seevastu DNA-vaktsineerimise korral viiakse organismi vaid rekombinantseid plasmiide.
Huvipakkuv on asjaolu, et manustatud plasmiidid on vordlemisi pusivad ning nende abil
annaabi.ee 
