kolivad mujale planeedile ja siis reostavad selle ka ära nagu praegu maa ja siis kolivad jälle järgmisele ja järgmisele kuni polegi kohta kus elada.Kui füüsikat valesti kasutada siis võib see isegi tappa nt: kui töötad elektri seadmega märjal põrandal siis see võib sind tappa. Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. Kõige tuntum neist on globaalse tuumasõja oht. Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamisel on samuti võimalikuks saanud tänu füüsikale. Osooniaugu tekkimise taga on samuti suuresti just füüsika areng.Aga ohtlik on ka raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas.Aga üldiselt on füüsika meile väga vajalik. Koostaja: Riho Sagor Juhendaja: Laur Leetjõe Kool: Jüri Gümnaasium Klass: 10 kultuur
Tänapäeval aga põhiline meediakanal Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogia Tehnoloogia 21. sajandil 1. Energia säästmine (Energy conservation) 2. Ressurside kaitse (Resource protection) 3. Toidu ja vee tootmine ning selle jaotamine (Food and water production and distribution) 4. Jäätmekäitlus (Waste management) 5. Haridus ning õppimine (Education and learning) 6. Meditsiin ning eluiga pikkendamine (Medicine and prolonging life) 7. Turvalisus ning terrorismivastane võitlus (Security and counter-terrorism) 8
Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng. Transpordi ja side kiire areng /internet, mobiilid/. Info kättesaadavus, kiire levik ja töötlemine. INFOÜHISKOND Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus Üha kasvav elutempo KOKKUVÕTE: AGRAARNE ÜHISKOND - elatusmajandus Majandusharud - PÕLLUMAJANDUS Tootmisüksus - MÕIS TALU Töö iseloom- KÄSITSITÖÖ Kasutatavad ressursid- MAA, METS, VESI Hõive- VALDAVALT PÕLLUMAJANDUS Tegevuspiirkond- MAAKOND Maailmamajandus- ÜKSIKUD KAUBAD INDUSTRIAALÜHISKOND- turumajandus Majandusharud- TÖÖTLEV TÖÖSTUS
hoida. Tuumajaamad on paratamatult kõrge energiakontsen-tratsiooniga seadeldised, kus untsumineku tõenäosus on seoses ühte ruumiossa kontsentreeritud aine ja energia hulgaga. Tuumajaamades on see kontsen-tratsioon paratamatult suur ja nagu näitab ajalugu, on sõltumatult ohutus-abinõudest ikka mõni koht, kust loodusjõud läbi murravad. Olgu põhjuseks katsetamishimulised energeetikud nagu Tshernobõlis või midagi muud probleemiks on see, et tänase tuumatehnoloogia puhul on elusorganismide genoomile liiga ohtlikud ained ja protsessid liialt õhukese seina taga. Kui tuumajaam oma elupäevad katastroofita lõpuni elabki, saavad probleemiks jäätmed. Nii tuumkütuse lagunemisjäätmed kui kasutamise käigus radioaktiivseks muutunud metallkorpuski. Sõltumatult kohast, kuhu jäätmed maetakse, oleks ikkagi tegemist liialt kontsentreeritud radioaktiivse ainega, millist looduslikes oludes ei esine. Seetõttu võib
Radioaktiivne süsinik tekib atmosfääris kosmiliste kiirte toimel. Radioaktiivse ja tavalise süsiniku vahekorra järgi saab hinnata orgaanilise aine vanust. Tehnogeenne radioaktiivsus. Käesoleval ajal on lisaks uraanirea elementidele loodusesse sattunud küllaltki suurel hulgal ebastabiilsete tuumadega isotoope, mis pärinevad inimtegevusest. Et nende mõju elusloodusele on kahjulik, on seda nähtust hakatud nimetama ka radioaktiivseks. Enamus nimetatud isotoopidest pärineb tuumatehnoloogia kasutamisest (tuumarelv, tuumaenergeetika ning nende jaoks vajalike materjalide tootmine), mistõttu probleem kuulub keskkonnakaitse valdkonda. Leidumine, omadused Süsinik elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis 6CO2 + 6H2O ® C6H12O6 + 6O2 Leidub looduses nii ehedalt (grafiidina ja teemandina) kui ühenditena (CO2 õhus, karbonaadid): lubjakivi, marmor, kriit CaCO3 dolomiit CaCO3 ×MgCO3
Geograafiliste iseärasuste tõttu pole meile ei aastaringset stabiilset päikesepaistet ega kõrgeid mägesid, kustmööda vesi alla voolab. Sellest tulenevalt pakub põlevkivi ja raskete tuumade kõrval toorainena kõige enam kõneainet tuul. Eesti Energia kava näeb ette, et 2015. aastaks moodustub taastuvatest energiatest toodetud elekter ligi viiendiku kogu tarbitavast elektrist. Lisaks on meil arvestatavad puidu, turba ja biomassi varud. Arulage on sisse tuua tohutu kallis tuumatehnoloogia, kui meil endil on olemas tohutud kütusevarud ning aastatepikkune kogemus nende rakendamiseks. Kasutagem neid. Selgub, et tuumaenergial on juba praegu arvestatavad konkurendid. Läbipaistvus ja stabiilsus on ühed suuremad tuumaenergia eelised teiste ees. Paraku ei küündi ta omadusteni, mis on olemas näiteks tuulel või põlevkivil. Loogiliselt võttes on arukas kombineerida meie eksisteerivad ja tulevikuvajadust arvestatavad võimalused ning vaagida välja nende parim vahekord
arendada jätkusuutlikke teise põlvkonna biokütuste, CO2 kogumise, transpordi ja ladustamise tehnoloogiaid ning kahekordistada suurimate tuuleturbiinide tootmisvõimsust, tutvustada suuremahulise fotogalvaanilise energia ja kontsentreeritud päikeseenergia lahendusi, luua ühtne ja arukas Euroopa elektrivõrk (taastuvate ja hajutatud tootmise integreerimiseks), tuua turule tõhusamad seadmed (soojuspumbad, kütuseelemendid) ja säilitada konkurentsivõime tuumatehnoloogia vallas, leides lahendused jäätmekäitlusele. Aga Eestis suunad? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljel on toodud : Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 ning arengukavade rakendusplaanid Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: Visioon : Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut Eesti energiamajanduse riiklik arengukava: MISSIOON
Kõrgtehnoloogilist tootmist koos sellega põimunud ettevõtluse tugiteenusega nimetatakse uueks majanduseks, mille toodete turg areneb, kasvab ja muutub kiiresti. Paljud KTT harud on tihedalt seotud sõjanduse ja riikide kaitsevõimega. See tähendab omakorda hiigeltellimusi riikide kaitseeelarvest, kuid teisalt ka mõnede tehnoloogiate ranget salastatust, et tõkestada näiteks ohtliku tuumatehnoloogia levikut. Kõrgtehnoloogiline toode on väga riskantne: keegi ei saa tagada, et see efektiivselt tööle hakkab või et seda piisavates kogustes ostetakse. Kõrgtehnoloogia sektoris suudavad iseseisvalt toimida vaid väga suured rahvusvahelised ettevõtted. Edu saavutamiseks teevad nad väga tihedat koostööd. Kõrgtehnoloogilises tootmises on kõige olulisem uurimis ja arendustöö, mille osakaal moodustab üle 10% tootmisprotsessi üldkuludest
mille mass on ülekriitiline. Ülekriitilises ainekoguses neeldub niipalju neutroneid, et nende hulk kasvab järjest ning areneb ahelreaktsioon. Kuna loodusliku radioaktiivsuse tõttu leidub aines alati mõni vaba neutron siis toimub plahvatus praktiliselt momentaalselt. Vesinikpommi südamikuks on tavaline tuumapomm, selle lõhustumisel tekiv ülikõrge temp käivitabbki termotuumaprotsessi. Kütuseks kasut tänapäeval LiD(liitium-deuteerium). Tuumatehnoloogia probleemid: Avarii korral põhjustab kiirgus saaste ja plahvatuse, väga kahjulik tervisele, tehnoloogia on küllaltki kallis, jäätmeid pole kuhugile ladustatada, rikastatud tuumakütuse tegemine kulukas ja vajab toorainet mida igal pool ei leidu. Esimesed kiiritushaiguse tunnused ilmnevad doosil0,5-1 Sv. Need on päikesepõletust meenutavad naha kahjustused 2-10 Sv juures areneb silma katarakt(läätse hägustumine), tekivad vereloomehäired, väheneb vere valgeliblede ja punaliblede arv
Devalveerimine raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Devalveerimine muudab eksportimise lihtsamaks, kuna kaupade hinnad alanevad. Elatusmaailm - e. naturaalmajandus, majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel. Embargo teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld. Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms. Ettevõtluskastler - e. kobar, paljude eri tüüpi kitsalt spüetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega Ettevõtlusvõrgustik ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest sh
Ettevalmistus üleminekuks infoühiskonnale algas 20. sajandi keskpaigas. Järjest olulisemaks muutus informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine, kuni see eristus omaette allharuks - tootearenduseks ning uurimis- ja arendustegevuseks. Infoühiskonna võtmetehnoloogiate väljatöötamisel oli suur tähtsus lääneriikide ja idabloki vastasseisul ehk "külmal sõjal", mille raames suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate, sh ka mikroelektroonika, lennunduse, kosmose-ja tuumatehnoloogia väljaarendamiseks Tehnoloogilises arengus oli suur tähtsus sõjanduslikel eesmärkidel tehtud uuringutel ja sõjatööstuse arendamisel maailma suurriikides Infoühiskonna ,,vedurite " -arvutite ja interneti sünd oleks ilma selleta lukkunud oluliselt kaugemale. Samas kasvas panganduse, raamatupidamise, õigusteeninduse, turunduse jt. äriteenuste tähtsus. Kuna infotöötlus vajab väga hea ettevalmistusega tööjõudu, kasvas ka kõrghariduse ja ülikoolide olulisus
Dmitri Medvedev on abielus oma kunagise klassiõe Svetlana Medvedevaga Neil on poeg Ilja Dmitrevich Medvedev (sündinud 1995) Majandusvallas , Medvedev käivitas moderniseerimise programmi, mille eesmärgiks on moderniseerida Venemaa majandust ja ühiskonda , vähendades riigi sõltuvust nafta ja gaasi tuludest ja luues mitmekesine majandus põhinedes kõrgtehnoloogiast ja innovatsioonist. Programm põhines : tõhus energia kasutamine ; tuumatehnoloogia ; infotehnoloogia ; meditsiinitehnika ja kosmosetehnoloogia koos telekommunikatsiooniga 12. juulil 2008. aastal kinnitas president Dmitri Medvedev Venemaa Föderatsiooni uue välispoliitilise kontseptsiooni (senine oli kehtinud alates 2000. aastast). Kontseptsiooni kohaselt on üks Venemaa välispoliitika peaülesandeid "kaasaaitamine traditsiooniliste turgude laiendamisele, Venemaa toodete jõudmisele uutele turgudele,
(Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetransport *hutransport *torutransport Transpordi vajadus: *Toiduainete vedu *Ehitusmaterjalide vedu *Inimeste vedu *Toorainete vedu *Toodangu vedu *Jtmete vedu Algelised transportimise viisid: *Seljas kandmine
· Linnastumine; üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnarahvastiku osakaal kasvas kiiresti eeldused üleminekuks infoajastule Üleminek infoajastule · Oluline informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine · Suur tähtsus ,,külmal sõjal" o Mikroelektroonika o Lennundus o Kosmosetehnoloogia o Tuumatehnoloogia · Kasvas äriteenuste tähtsus · Kõrgharidus, ülikoolid muutusid olulisemaks · Turismi- ja meelelahutustööstus · 1973 energia- ja majanduskriis o kiirendas läänes üleminekut infoühiskonnale o arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedaseks Tehnoloogia areng · aurumasina ja raudtee leiutamine tootmise paigutamine paindlikum
Kaubelda võib aineliste hüvede ja teenustega. Eksport-e väljavedu-kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole. Import-e sissevedu-kaupade ja teenuste sisseved utesitest riikidest. Kvoot-kauba sisse- ja väljaveoks (või rahvastiku rändele) kehtestatud kindel koguseline või väärtuseline piirang. EMBARGO teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld (näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jm): INVESTEERING majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaalse kapitali soetamine (kinnisvara, seadmed jms) kui ka mittemateriaalsed investeeringud (haridus ehk "inimkapital", uuringud jms) KAPITAL raha või realiseeritav väärtuste hulk, mida o võimalik investeerida inimeste isiklikku või talle kuuluva ettevõtte arengusse
Töötajate osalemine arendustöös töötajad ei osale arendustöös töötajad osalevad arendustöös Allhankijate paiknemine geograafiline lähedus pole oluline geograafiline lähedus tähtis Autotööstuses on viimasel ajal toimunud palju ühinemisi, sest konkurents on väga tugev, tootearendustöö on kapitalimahukas. 2. KÕRGTEHNOLOOGILINE TOOTMINE Nt: mikroelektroonika, kosmosetehnika, sõjatööstus, tuumatehnoloogia Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude tähtsus? Sageli riikliku tähtsusega valdkond. Edukus võimaldab teiste valdkondade kulusid kokku hoida. Kõrgtehnoloogia ettevõtete paiknemist mõjutab: kõrgkoolide lähedus hea transpordigeograafiline asend rahulik töökeskkond eraldi puhkamisvõimalused 3. METALLURGIA Maak on kivim, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid. Nt: rauamaak, vasemaak
Üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnastumine saavutas kolmandikust ~17 % Samal ajal hakati mitmes Euroopa riigis arendama regionaalpoliitikat arendada tööstust ka linnadest kaugemale jäävates piirkondades. Kõik need lõid eeldused üleminekuks infoajastule : oluliseks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine kuni see eristus omaette tootearenduseks uurimis ja arengutegevuseks. 1.mikroelektroonika areng 2.lennunduse, kosmose- ja tuumatehnoloogia väljaarendamine 3.tähtsal kohal sõjanduslikud eesmärgid -arvutite ja interneti sünd 4.kasvas pandanduse raamatupidamise, õigusteeninduse, turunduse jt äriteenuste tähtsus. 5.Infotöötlus vajab haritud tööjõudu kõrghariduse olulisus 6.tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu, vaba aeg- turismi- ja meelelahutustööstuse areng 7.1970 energia-ja majanduskriis kiirendas üleminekut infoühiskonnale. NN. Naftakriis
julgeolekuohuks. Eesti praegune igapäevane elektrivarustus ripub Ignalina ja Sosnovõi Bori tuumajaama vahel, sest meie voolusagedust reguleeritakse Loode-Venemaa ühisvõrgus. Reaktorite hulk kasvab plahvatades ·· Praegu ehitatakse maailmas üheaegselt 28 tuumareaktorit, 64 reaktorit on kavandamisjärgus. ·· Uus Ignalina tuumajaam kuulub nende 158 reaktori hulka, mille ehitamise üle peetakse läbirääkimisi. ·· Tuumatehnoloogia, mille sisuks oli aatomite lahutamine väiksemateks osadeks, sai arengutõuke 1940. aastatel, kui Teise maailmasõja aastatel üritati luua ülivõimast pommi. ·· Esimesed ärilised tuumajaamad alustasid tegevust 1950-ndatel USA ja Nõukogude Liidu võidujooksus. ·· Praegu töötab 30 riigis 435 ärilise kasutusega tuumareaktorit, mis annavad 16 protsenti kogu maailma elektrienergia toodangust.
põhjustatud mitte põhjuseks peetavast sündmusest, vaid mingist kolmandast, esmapilgul märkamata jäänud sündmusest. Näiteks: astroloogilised seaduspärasused on suure tõenäosusega määratud mitte tähtkujude asendiga vaid mingi maise mõjuga. 17.5. Tooge näited füüsika ohtudest. Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud võimalikuks füüsika areng. 1) globaalne tuumasõja oht 2) raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas 3)Freoonide kasutamisest tingitud osooniaugu tekkimine 4)Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamine 17.6. Tõsteplatvorm laskub vertikaalselt alla kiirendusega 2 m/s2. Kui suure jõuga rõhub platvormile sellel asuv tsemendikott massiga 50 kg? 12 18. P 18.1. Mille poolest eristub füüsika teistest loodusteadustest?
Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus
Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks: AJASTU AGRAARÜHISKOND INDUSTRIAALÜHISKOND INFOÜHISKOND Peamised põllumajandus töötlev tööstus teenindus
Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. 2. Masinatööstus. Sai alguse aurumootori kasutuselevõtmisega. a) vanad harud: veduri- vagunitööstus, laevatööstus, b) uued harud: autotööstus, põllumajandusmasinate tootmine, kodumasinate tootmine. Kõik sai alguse 19.-20,saj vahetusel, kui tulid kasutusele sisepõlemismootor ja elektrimootor c) uusimad harud 20.saj II poolel: sidevahendid, arvutitehnika, tuumatehnoloogia, kosmosetehnoloogia. Pilet 16. 1. Inimtegevuse mõju atmosfäärile. Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tekitatud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas
Uued trendid: tehnoloogia muutus, kliimamuutus, Aaasia tõus, Euroopa vananemine. Kontratjevi lained suuremad tehnoloogia muutused, mis muutsid tootlikkust. Mingil hetkel innovatsioon ammendab ennast, ühiskond on sunnitud investeerima uude valdkonda. 1) 1785- 1845 vee-energia, tekstiilitööstus, raua sulatus 2)1845-1900 aurumasin, raudtee 3) 1900- 1950 elekter, keemia, sisepõlemismootor 4) 1950-1980 Nafta, lennundus, elektroonika 5) 1980-... mikroelektroonika, biotehnoloogia, kosmose ja tuumatehnoloogia. UUED ARENGUTEGURID MAAILMAS JA EUROOPAS Tehnoloogia muutuse mõju: Uus töötsus ei taha minna vanatööstuse piirkonda Saastunud keskkond, eelmise tootmiskorralduse hoiakud ja organisatsioonid, teistsugused nõudmised tööjõule ja infrale. Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine. 21.sajandi toidukriis: hetkel ligi 7miljardit inimest, sajandi lõpuks 9miljardit. Energia ja toiduhinnatõus. Suureneb taastuvate energiaallikate osakaal
Vähem kui 20 aastaga loodi lisaks olemasolevale aatomipommile (võimsus 20 - 100 kilotonni trotüüliekvivalendis) nii vesinikupomm (1 - 10 megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades
Vähem kui 20 aastaga loodi lisaks olemasolevale aatomipommile (võimsus 20 - 100 kilotonni trotüüliekvivalendis) nii vesinikupomm (1 - 10 megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu kasutatakse tuumakütust ka puht-energeetilistel eesmärkidel (tuumaallveelaevad, -jäälõhkujad, elektrijaamad tugeva reostuskoormusega tööstusrajoonides). Põhimõtteliselt on tuumajaam täiesti puhas, tema töötamisel ei eraldu mingeid jäätmeid ja tema kütusega varustamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks soojusjaamades
annaabi.ee 
