Radiobioloogia ja kiirguskaitse
4.9eV.
Parema mõistmise huvides jaotatakse ioniseerivad kiirgused elektromagnetilisteks ja
korpuskulaarseteks e. osakestest koosnevateks kiirgusteks.
Elektromagnetilised kiirgused
Enamus radiobioloogilisi eksperimente on tehtud elektromagnetilisi kiirgusi -
röntgeni- või -kiirgust kasutades.
Need kiirgused ei erine omavahel ei olemuse ega ka omaduste poolest, selline jaotus
märgib viisi, kuidas kiirgus on tekitatud.
Rö-kiirgus tekitatakse tuumaväliselt, -kiirgus vabaneb tuumasisesi.
Rö-kiirgus tekitatakse röntgenitorus, kus suure energiani kiirendatud elektronide
liikumine pidurdub järsult enamasti volframist valmistatud märklaual -anoodil. Osa
kiirendatud elektronide kineetilisest energiast muutub röntgenikiirguseks.
-kiirgust emiteerivad radioaktiivsed isotoobid. See on ebastabiilsete aatomituumade
lagunemisel vabanev üleliigne energia. Maakeral looduslikku röntgenikiirgust ei
annaabi.ee 
