1970- ndate aastate teiseks pooleks suutis USA vabaneda Vietnami sõja painest ja taastada oma rahvusvaheline autoriteet. Nõukogude Liit hakkas aga oma reputatsiooni üha rohkem kaotama, jõudes suurimasse mõõnaseisu 1980-ndate alul. Maailma poliitiline kliima muutus 1970-ndate aastate alul märgatavalt leebemaks. Üliriikide kõige suurem hirm oli tuumasõda. Mitmetel riikidel olid teadmised ja võimalused toota tuumaseadmeid. Kui puhkeks tuumasõda, oleks suurem osa maailmast hävitatud. Kõik loodus ja inimesed. Sooviti vältida sellist katastroofi ja leiti lahendusi, et saavutada rahu maailmas. Rahu maailmas on aga ulmeline soov. Kuigi paljud riigid teevad koostööd, et tagada võimalikult stabiilne keskkond, on siiski tuumasõja oht ning Kolmanda Maailmasõja oht tugevalt olemas. Venemaa on niivõrd kaua elanud kommunismi järgides. Raske uskuda, et
a. esitatud esimene tuumareaktori patent alles 1955. a. Perioodilisuse süsteemis järjekorranumbrit 100 kandvale elemendile omistati nimetus fermium. Fermilab on mainekas osakeste kiirendi ja füüsikalaboratoorium Illinoisis, USA. Esimene tuumareaktor Chicago Pile No1 1942. a. lõpus valmis E. Fermi juhtimisel Chicago Ülikooli staadioni mahajäetud läänetribüüni all asuval squash'i väljakul katseseade Chicago Pile No 1 (CP-1). Alguses nimetatigi selliseid tuumaseadmeid ,,pile" (e.k., virn, riit; patarei) ja alles 1952. a. tuli kasutusele ,,tuumareaktor". Algselt E. Fermi ja L. Szilardi projekti järgi üldjoontes kerakujulisena kavandatud seade koosnes vaheldumisi laotud ja puitdetailidega kinnitatud neutronite aeglustina toimivatest ülipuhta grafiidiplokkidest ja uraanoksiidist tuumkütuse tellistest. E. Fermi ise kirjeldas aparatuuri kui ,,mustade telliste ja puitprusside lohakat virna".
annaabi.ee 
