2. Tütartuumast vabanedes ei saa prooton nii palju energiat, et ta saaks läheneda suurele tuumale. Ehk peab olema vähemalt kriitiline mass ainet või peegelduvad pinnased, mille pealt aatomiosakesed põrkuksid. 6) Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7) Kiirendite abil on antud osakestele palju suuremaid energiaid kui on saavutatud gaasi kuumutamisega. 8) Sest tavalisel tuumapommil on kütuse-poolkerade mass piiratud, kuid termotuumkütust saab paigutada pommi piiramatult. 9) Ei sõltu. Tähtis on alg-ja lõpp-tuumade seoseenergia
tuumade arv, teineteisele järgnevate lõhustumiste arv kasvab kiiresti ja tulemuseks on plahvatus. Uute tuumade tekkel tekib palju neutrone ja lõhustumiste käigus neutronite arv kasvab, seda nimetataksegi paljunemisteguriks. 24. Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? Termotuumapommi plahvatusel vabanev energia on palju suurem kui tuumapommil. 25. Kirjelda termotuumareaktsiooni. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate tuuma ühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 26. Selgita mõistet tuumapomm. Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatus jõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 27. Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? 28. Mida nimetatakse nukleoniks? Nukleon on prootoni ja neutroni ühinenimetus. 29
annaabi.ee 
