Seal on suur tuumaenergia osakaal, sest seal on palju inimesi ning seega on ka väga suur tarbijate hulk ning tuumaenergiat toodetakse suurtes kogustes. Nendel on teiste energiaallikatepuudus ning kuna on palju tarbijaid, siis see tasub ära. 5. Esita üks poolt ja üks vastuargument väitele: ,,Eestisse on otstarbekas rajada oma tuumajaam." Hetkel on Eestis peamiseks energiaallikaks põlevkivi ning see on taastumatu energiaallikas ning väga kallis. Vastuväiteks oleks tuumakatastroofioht, mis võib tekitada erinevaid haigusi jne. 6. Miks on Norras ja Kanadas hüdroenergia osakaal väga suur? Norras ja Kanadas on mägised alad, kus on vesi langeb, kiirelt. 7. Too välja Eesti energiamajanduse üks tugev ja üks nõrk külg. Hea on see, et Eesti ei sõltu energia saamiseks kellestki teisest, sest põlevkivi saadakse siitsamast. Nõrgaks küljeks on see, et põlevkivi on taastumatu ning Eestil ei ole peale selle väga teisi energiaallikaid. 8
NSVL juhitud sotsialistliku leeri (SDV,Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tchehoslovakkia, Jugoslaavia, Albania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam ja Kuuba) vahel. Terminit kasutas esimest korda 1947 USA majanduspoliitik ja presidentide nõuandja B.Baruch (1870 1965). Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 - 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Moodsate relvade hävitusjõud ja sellega seostuv tuumakatastroofioht hoidsid mõlemat leeri oma ideoloogilisi ja jõupoliitilisi vastuolusid lahendamast otsese sõjalise kokkupõrkega nn.kuuma sõjaga. Selle asemel püüti sõjaliste blokkide loomise, võidurelvastumise pealesurumise, diplomaatilise surve, majandusühenduste ja piirangute, riigipöörete soodustamise, propaganda, luuretegevuse jms. abil nõrgestada vastase ja tugevdada enda positsiooni, sealjuures neutraalseid ja arengumaid enda poole tõmmates. Seda eesmärki teenivad
annaabi.ee 
