ülekandeviisiga. Tuumaelektri hind on suhteliselt odav. Normaalselt toimivates tuumaprotsessides ei teki loodusele kahjulikke kõrvalmõjusid. Rahvastiku kasvu, majanduse arengu ja industrialiseerimise kombineerumine maailmas tähendab globaalse energiatarbimise kasvu. Jätkub soojusjaamadest saadava energia tarbimine ja seda tõusvas joones. See tähendab ühtlasi kasvuhoonegaaside emissiooni kasvu. Mitte miski ei suuda seda kahandada. Laiaulatuslikus keskkonnakontekstis on tuumajõu kasulikkuses veendunud paljud valitsused, esmajoones arengumaades. IAEA teeb koostööd paljude selliste maadega, et teostada ulatuslikku energiaplaneerimist koos energiaallikate suhtelise hindamisega ja nende mõjudega tervisele ja keskkonnale. IAEA abistab oma liikmesriike hoolikas varustuse planeerimises, kaasaarvatud abi adekvaatsete tööstus- ja organisatoorsete infrastruktuuride asutamisel ja personali treenimisel ning kindlustab tõhusa ja
Mis on seoseenergia? Energia,mis peitub tuuma sees. Miks termotuumal on vaja kõrget temperatuuri? Kergemate aatomituumade tuumaühinemisel, kõrge temperatuuri tulemusena tekivad raskemad aatomid. Tuumajõu iseloomustus. Tugev vastastikmõju.Tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad. Mõjuraadius on väga väike. Ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. Tuumareaktsiooni mõiste ja liigid(2).Jäävusseadus tuumareaktsioonis. Tuumareaktsioonis tekivad uued keemilised elemendid, isotoobid. Liigid on Raskete, näiteks uraani tuumade lõhustamine, Kergete tuumade ühinemisreaktsiooni juhtimine. Massidefekt.
Elektromagnetiline * Mõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu. *Võib olla mõlemat tõukejõud kui ka tõmbejõud. *Vahendatav jõud on Footon. Näide: Hoiab elektronid aatomis aatomituuma ümber. Nii on võimalik luua keemilisi sidemeid molekulides. http://www.youtube.com/watch?v=HeXV3Ic8phw Magnetid Nõrk Nõrga vastastikmõju/tuumajõu ülesandeks on hoida elektrone aatomi küljes. Mõju osaleb radioaktiivses lagunemises ja tuuma liitmises. Nõrka vastastikmõju vahendavad W ja Z bosonid. Fakt: Nõrk vastastikmõju on tähtede supernoovaplahvatusel peamine radioaktiivsete elementide sünteesija selle tulemusena on tekkinud kõik rauast suurema järjekorranumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemi elemendid. Tugev Tugev vastastikmõju/tuumajõud hoiab tuuma koos. Täpsemalt
protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Tulevik Rahvastiku kasvu, majanduse arengu ja industrialiseerimise kombineerumine maailmas tähendab globaalse energiatarbimise kasvu. Jätkub soojusjaamadest saadava energia tarbimine ja seda tõusvas joones. See tähendab ühtlasi kasvuhoonegaaside emissiooni kasvu. Mitte miski ei suuda seda kahandada. Laiaulatuslikus keskkonnakontekstis on tuumajõu kasulikkuses veendunud paljud valitsused, esmajoones arengumaades. Paljudes industriaalmaades säilitab avaliku sektori arvamus kõhklevat ja vastandlikku hoiakut kasvava tuumaenergia kasutamise suhtes, või isegi selle olemasoleva taseme säilitamise suhtes. Taoline opositsioon ripub kolme faktori otsas: hirm õnnetuste ees, hirm pikaajaliselt säilivate radioaktiivsete jäätmete ees ja hirm, et tuumajõu kasutus aitab kaasa tuumarelvade vohamisele.
väiksemaks ehk tuumast väljub 2 prootonit ja 2 neutronit. Lõppoleku tuum võib jääda ergastatud olekusse ja üleminekul põhiolekusse kiirata veel. Missugune on beetalagunemise protsess? Beetalagunemisel muutub 1 neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Tuuma massiarv jääb samaks, laenguarv suureneb ühe võrra. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Tuuma energia väärtused on hüppelised ja üleminekul ühest teisele toimub kvantide kiirgamine või neelamine. Tuumajõu tegevuse tõttu on nende kvantide energia aga umbes miljon korda suurem kui aatomi elektronkattes tekkivatel ja neelatavatel kvantidel Kirjelda tuumajõudude iseloomu! 1) tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad; 2)tuumajõudude ulatus e. mõjuraadius on väga väike; 3) tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel.
ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. Tuumareaktorite põlvkonnad Tulevik Rahvastiku kasvu, majanduse arengu ja industrialiseerimise kombineerumine maailmas tähendab globaalse energiatarbimise kasvu. Jätkub soojusjaamadest saadava energia tarbimine ja seda tõusvas joones. See tähendab ühtlasi kasvuhoonegaaside emissiooni kasvu. Mitte miski ei suuda seda kahandada. Laiaulatuslikus keskkonnakontekstis on tuumajõu kasulikkuses veendunud paljud valitsused, esmajoones arengumaades. IAEA teeb koostööd paljude selliste maadega, et teostada ulatuslikku energiaplaneerimist koos energiaallikate suhtelise hindamisega ja nende mõjudega tervisele ja keskkonnale. IAEA abistab oma liikmesriike hoolikas varustuse planeerimises, kaasaarvatud abi adekvaatsete tööstus- ja organisatoorsete infrastruktuuride asutamisel ja personali treenimisel ning
Gamma kiirgus Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. 10) ÜLESANNE NIHKEREEGLI KOHTA 11) Mis juhtub poolestusajal? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgses 12) Mille tõttu püsib aatomituum koos? 13) Tuumajõu omadused Tuumajõud mõjuvad ainult hadronite (kvarkidest koosnevate osakeste) vahel. Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv. Seetõttu hoiavad nukleonid tuumas teineteisest pisut eemale. 14) Kas radioaktiivne tuum on stabiilne või mitte? 15) Tuumareaktor Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks
jääb endiselt kasutuskõlblikuks esinevad rahastamisraskused 4. Miks on tuumaelektrijaamu arvukalt eelkõige arenenud riikides? Kuna seal on raha mille eest neid ehitada ja ka vastav tööjõud. 5. Miks omab tahkest kütustest maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi? Kuna selle varusid on hetkel rohkem ning seda kasutatakse tööstuse ja soojuse saamisel, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suurim konkurent. Samuti omab ta ka head energiavaru. 6. Miks tekib tuul? Millest oleneb tuule kiirus? Kui päike paistab, soojeneb õhk maa kohal enam kui mere kohal. Soe õhk tõuseb ülespoole. Õhurõhk maa kohal langeb.Samal ajal on mere kohal jahedam õhk, milles õhuosakesed paiknevad tihedamalt. Seal on õhurõhk kõrgem. Sõltub madal- ja kõrgrõhkkonna õhurõhu erinevusest. Mida suurem on rõhkude vahe, seda kiiremini tuul puhub. 7
6. Energia eraldub tuumareaktsioonides, kui tuum põrkub kokku elementaarosakestega. 7. Kui raske tuum lõhustub, siis tekkinud tuumakildude eriseoseenergia on suurem kui ematuumal. See aga tähendab, et energia jäävuse seaduse järgi peab sellisel lõhustumisrektsioonil eralduma teatud hulk energiat, sest seose energia on oma olemuselt negatiivne: mida suurem on selle energia absoluutväärtus, seda rohkem on vaja teha tööd, et vabastada nukleon tuumajõu mõjust.(sama kehtib ka uraani tuuma kohta kuna uraani tuum on raske tuum.) Arvestades nukleonide arvu, saame uraanituuma seose energiaks 7,5 x 235MeV=1763MeV. · Ahelreaktsiooni tekkimiseks kasutatakse lõhustumisreaktsiooni enese käigus vabanenud neutrone. Kui 1 neutron kutsub esile uraani tuuma lõhustumise, mille tulemusel tekib peale tuumakildude ka 2-3 uut neutronit, siis võivad need omakorda esile kutsuda uute tuumade
KT 5 KORDAMINE 1. Milline on tuuma koostis: osakeste nimetused, laengud ja nende tähised? Prooton Z = 1 , Neutron N = neutraalne osake, laeng puudub 2. Mis on massiarv ja isotoop? Massiarv (A) on nukleonide koguarv. (Prootonid+neutronid) Isotoop- keemilise elemendi tuumad, milles prootonite arv on jääv, kuid neutronite arv võib muutuda. 3. Mis jõud on tuumajõud ja tuumajõu eripära? Tuumajõud tuumaosakeste vahel mõjub üks neljast vastastikmõju liigist. See on tugev vastasmõju, mis hoiab tuuma koos. Arvuliselt suur, kuid väikese mõjuraadiusega. 4. Mis on ja kelle poolt avastati looduslik radioaktiivsus? Loodusliku radioaktiivsuse avastas Becquerel, tehes katseid uraanisooladega. Looduslik radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik kiirgus alates järjenumbrist 84. 5. Loodusliku radioaktiivse kiirguse komponentide nimetused ja koostis?
või need on kallid. Nt: geotermaalne energia, tuuleenergia, päikese energia. Eestis kasutatakse tuuleenergiat, päikeseenergiat ja osaliselt ka geotermaal-energiat. 7. Tahkestest kütustest omab maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi. Põhjenda, miks see nii on? Kuna selle varusid on hetkel rohkem ning seda kasutatakse tööstus ja soojuse saamisel, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent. Samuti omab ta ka head energiavaru. 8. Erinevate energiaallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses on erinev. Märgi joonisele puuduvad nimetused. veeenergia 5% maagaas 28% nafta 40% 9. Joonisel on esitatud Norra, Prantsusmaa ja Poola eri tüüpi elektrijaamade osatähtsus elektri tootmises. Kirjuta iga diagrammi juurde vastav riik. 1. Prantsusmaa 2. Poola 3. Norra 10
tekkiv vaba kiirgus.Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive olukord kus ergastatud seisundis rohkem elektrone kui põhiseisundis ühe.Valguskvandi peale langemisel stimuleeritakse üleminek metastabiilses seisundist põhiseisundisse.Pöördhõive saavutamine on laserehituse põhiprobl.Tuumajõud Tugev vastastikmõju põhjustab tugeva tuumajõu mis hoiab aatomituuma koos.Väga piiratud mõjuulatus,piiratud aatomi mõõtmetega Nõrk vastastikmõju väga lühiulatus ei tunneta mitte kuidagi tavaelus.magnet- ja gravitatsioonijõul tunnetame kuna neil on suurem mõjuulatus Seoseenergia näitab kui paljuen.vabaneb kui üksikutest koostisosadest aatomituum kokku panna; näitab kui palju en.kulub et aatomituum lõhkuda üksikuteks koostisosadeks Eriseoseenergia saamiseks= seoseenergia/tuuma osakeste arvuga.looduses toimuvad kõik tuumareak
turvas, pruunsüsi ja antratsiit. Kivisüsi on tähtis energia saamise aine juba tööstuse arenemisaastatest kuni tänapäevani välja. Praeguseks on kivisöe kasutamine vähenenud ja nafta osakaal suurenenud. Kuna maakera kivisõevarud on suuremad kui naftavarud, tuleb naftavarude vähenedes uuesti hakata rõhku pöörama kivisöele. Enimkasutatav valdkond, kus kivisütt kasutatakse on tööstus ja soojuse saamine, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent. Põlevkivi on korogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. See koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. See on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fosiilse kütuse ning keemiatööstuse
moodustamisel tähtedes ja varases Universumis. Igapäevases elus me selle jõuga otseselt kokku ei puutu. 4. Tugev tuumajõud (tugev vastastikmõju). See jõud hoiab aatomituumas koos prootoneid ja neutroneid. See hoiab koos ka prootoneid ja neutroneid endid, mis on oluline sellepärast, et need koosnevad omakorda veel pisematest osakestest, kvarkidest. Tugev tuumajõud on päikeseenergia ja tuumaenergia allikas, kuid nagu nõrga tuumajõu korral, ei ole meil sellega igapäevaelus kokkupuudet. MASSIDEFEKT (M) on tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summa ja tuuma massi vahe: M = Zmp + Nmn Mt, kus Mt tuuma seisumass mp prootoni seisumass mn neutroni seisumass Z laenguarv N neutronite arv. Tuuma moodustamisel esinev massidefekt on tingitud nukleonidest koosneva süsteemi energia vähenemisest tuuma seoseenergia võrra, E = Es = mc2.
aastal annab pildi tärkavast vajadusest suurendatud elektrienergia võimsuse järele, eriti lõunaranniku provintsides. Kuni 1992. aastani oli Hiina energiasektori areng suurel määral suletud välismaisetele osavõtjatele. Alates 1992. aastast Hiina valitsus liberaliseeris oma investeerimisrezhiimi elektrivõimsuse arengu osas. Kui Daya Bay aatomielektrijaama projekti üle läbirääkimisi peeti, oli see Hiina suurim ühine välisrisk. Kokkulepe tõi kokku Guangdongi ja Hong Kongi tuumajõu investeerimise kompaniid, ning asutati ühtne Guangdong Nuclear Power Joint Venture Company. Hiina üheksanda viisaastaku plaanis kohaselt kavatseb Guangdongi provints püstitada juba teise tuumajaama Lingao'sse. Prantsuse ettevõte Framatome varustab kahe 985 MW 4 reaktoriga; turbiinidega varustab GEC-Alstrhom. Lingao tuumajaam vajab ehitusteks 4,1 miljardit US$ välisfinantseerimist.
Tuumaenergiat on toodetud ja kasutatud juba aastakümneid, ning paistab et ka tulevikus võib just see olla maailmas üheks peamiseks energia tootmise allikaks. Paljudes industriaalmaades säilitab avaliku sektori arvamus kõhklevat ja vastandlikku hoiakut kasvava tuumaenergia kasutamise suhtes, või isegi selle olemasoleva taseme säilitamise suhtes. Taoline opositsioon ripub kolme faktori otsas: hirm õnnetuste ees, hirm pikaajaliselt säilivate radioaktiivsete jäätmete ees ja hirm, et tuumajõu kasutus aitab kaasa tuumarelvade vohamisele. Tuumajõu levik ei ole kuidagi viimasele aspektile kaasa aidanud. Vastupidi, suureneb nende maade hulk, mis deklareerivad tuumarelvadest loobumist. Sellal kui avalikkus ja meedia säilitavad tundelisuse iga pisema häire suhtes tuumaseadmetes, on tuumajaamad tegelikult küllaltki turvalised. Tänaseks päevaks on tuumaenergia kasutamine maailmas üsnagi populaarne ja leviv alternatiiv, ning ka Eestis on selle võimaluse kohta väga palju arutatud
Selliseid mesoneid nimetatakse ka kvarkooniumiks. 8. Tuumajõud Kuivõrd tuumad on väga püsivad, peab prootoneid ja neutroneid hoidma tuumas koos mingisugused väga suured jõud. See on tuumajõud, mis mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt. Seda jõudu nimetatakse ka tugevaks jõuks ehk tugevaks vastastikmõjuks. Kuigi tuumajõud on tugevast vastastikmõjust oluliselt nõrgem, on ta siiski elektromagnetilisest jõust umbes sada korda tugevam, mistõttu suudab tuumajõu tõmbejõud ületada tuuma kuuluvate positiivselt laetud prootonite omavahelise tõukejõu. Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv. Seetõttu hoiavad nukleonid tuumas teineteisest pisut eemale. Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega. Tuumajõud on laengust sõltumatu. Ta mõjub ühtviisi nii neutronite kui prootonite vahel. Seoseenergia on energia, mis on vaja anda osakesele, et teda täielikult tuumast vabastada
nimetatakse radioaktiivse lagunemise konstandiks ja tähistatakse λ. c Aatomituumi koos hoidvaid jõude nim tuumajõududeks. Nõrk tuumajõud (nõrk vastastikmõju). See põhjustab radioaktiivsust ja mängib rolli elementide moodustamisel tähtedes ja varases Universumis. (annab tuumadele stabiilsuse) Tugev tuumajõud (tugev vastastikmõju) hoiab aatomituumas koos prootoneid ja neutroneid. See hoiab koos ka prootoneid ja neutroneid endid ja nende osiseid. Tugeva tuumajõu roll on oluline ka sellepärast, et need tagavad just osakeste endi olemasolu, tagavad nn. kvargivangituse – see tähendab selle, et kvargid esinevad vaid “kolmekesi koos”. Tugev tuumajõud on päikeseenergia. d Päikeselt saabuv energiavoog on termotuumaenergeetilise päritoluga, Maal toimub ainult selle konverteerimine fotosünteesi kaudu, mille käigus sellest ka väike osa salvestatakse.
ms ajal Suurbritannias. Uuendused transpordis seisnesid eelkõige konteinertranspordi ja reisilennunduse tulekus, suurenes reisijate hulk ja kaupade kogus. Hüppeliselt arenes kosmosetehnika, reisid kuule ja kosmosesse, samuti energiatootmine ja põllumajandustõhusus (suured hüdroelektrijaamad, väetised), meditsiinis (beebipillid). Lääne uuendustega võrreldes oli NSVL maha jäänud, püüdlused läänele järele jõuda seisnesid eelkõige tuumajõu ja kosmosetehnika arendamises, aga millega tulid kaasa ka kohati suured keskkonnareostused jms. 34.Majanduskasv 1945-1973. 1945.aastast alates toimunud majanduskasvu on peetud teiseks kuldajaks peale 19.sajandit. Maailma majanduskasv oli pidev ja kõrge, majanduskasv läänes oli ca 5%/a, majanduskasvus ühe inimese kohta oli esirinnas Lääne-Euroopa, mille tingis nii madal alguspunkt pärast sõda, tehnoloogilised uuendused kui ka efektiivne majanduspoliitika, eelkõige kiire lõimumine
Kui kusagil on mingi rahvusvaheline "kuum koht" võtab mõni ülijõud endale õiguse kuulutada see välja turvatunde haavamiseks, mis vajab sõjalis-poliitilist lähenemist. Õnneks on Esimene ja Teine Maailm hoidunud otsesest üksteise vastu sõdimisest. Välismaised poliitika vahetused Gorbachevi võimuletuekuga muutus kogu olukord. Kui varem püüti võimalikult minna oma teed siis nüüd võeti malli ka Esimesest Maailmast. Ta nõudis ka Varssavi Pakti sõjajõu, tuumajõu ja lisajõu vähendamist. Ta hakkas ka järgima rahvusvahelisi nõudeid sõjajõu alal. Teise Maailma riikides reformistlikumad sidusid end üha tihedamalt Esimese Maailma riikidega, mida soodustas ka Gorbachev oma ettevõtliku poliitikaga. "Raudse eesriide" langemine lähendas väga palju Teise ja Esimese Maailma riigid. Taganeti Brezhnevi doktriinist: limiteeriti sekkumist "vabadusvõitlustesse" Kolmanda Maailma riikide seas. Kuid
annaabi.ee 
