1.Tuumaenergia algus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades - tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. (http://www.tuumaenergia.ee/in...
Samas Bulgaaria asub Euraasia laama ääreosas. Riigis leidub maavarasid. Vulkaanipurseid Bulgaarias ei esine, kuid võib esineda mitte tugevaid maavärinaid, laviine mägedes ja suurt tulvavett. 1 Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. Bulgaaria pinnamood on ka omapärane. 2 Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik
Viienda kategooria õnnetust defineeritakse kui laialdase ulatusega õnnetust, kuuenda kategooria õnnetus on tõsine avarii ja seitsmenda kategooria õnnetus on ränk avarii. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tšernobõli katastroof. Ulatuslik radioaktiivne reostus tugeva radiatsiooniga , mis kahjustas laialdlaselt Vaikset Ookeani. Meretoit oli radioaktiivsuse tõttu kõlbmatu. TEPCO sõnul on lekkinud Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamast 100 tonni radioaktiivset vett. Aitäh kuulamast! Kasutatud allikad http:// forte.delfi.ee/news/teadus/fukushima-avarii-ki irgusdoosid-on-kardetust-vaiksemad?id=61740076 http:// et.wikipedia.org/wiki/Fukushima_I_tuumaelektri jaam http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/kl7.htm http:// epl.delfi.ee/news/valismaa/fukushima-tuumakat astroofi-raskusaste-tosteti-tsernoboliga-sama le-tasemele?id=51295291 http:// www.aripaev
talvemõnusid nautimas ( suusatamine, lumelauaga sõitmine jne). Lisaks sellele asub Bulgaaria mere ääres, mille kuldsed liivad on väga populaarseks puhkusasutuseks ka suvel. Maavarad. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. (argotours) Riigis ei esine maavärinaid ega vulkaane. Kliima Klimaatiliste tundemärkide järgi võib riigi jagada kolme tsooni. Põhja-Bulgaarias on mõõdukas kontinentaalne kliima. Traakia tasandikul valiseb stepikliima, aga Musta mere ranniku kliima läheneb kõigi tundemärkide järgi vahemere kliimale.
ehitada piisavalt tuuleparke või hoopis osta elektrit naaberriikidelt.Kindlasti välistaksin ma neist kolmest naaberriikidelt elektriostmise variandi,kuna see läheks riigile liiga kulukaks. Teised kaks varianti sobiksid meie energeetikaprobleemile paremini lahenduseks.Vaatamata sellele on nii tuumajaamal kui ka tuuleparkidel omad plussid ja miinused.Tuumajaama plus- siks võib pidada seda,et energia tootmine pole eriti kallis ning toodetava energia hulk ühest tuumaelektrijaamast on üsna suur.Olgugi,et tuumajaam rajataks maa-alune,kaasneks avarii korral väike maavärin ning poleks ka välistatud radioktiivsete ainete sattumine loodusesse. Teiseks miinuseks võibki pidada seda,et tekib palju radioktiivseid jäätmeid,mis on ohtlikud ja millest on raske lahti saada.Tuuleparkide suurimaks plussiks on kahtlemata see,et nad on keskkonnale täiesti ohutud ning kasutavad erinevalt tuumajaamadest taastuvenergiat.Ainsaks
maavärina. Arvestades Eesti maakoore väikseid värinaid ning muude seismiliste protsessidega kaasnevate loodusnähtude puudumisele nagu tsunamid, oleks Eesti sobiv kandidaat tuumaelektrijaama rajamiseks, kuna ohutegurid oleks miinimumilähedased. Eestlaste rahustamiseks tuleb mainida, et tuumajõujaam on stabiilses olekus üks keskkonnasõralikumaid energijatootmisviise. Ameeriklaste uurimuse kohaselt elades tuumaelektrijaamast 80 km kaugusel on saadav aastane radiaktsioon kuus korda väiksem samakaugel asuva kivisöekaevandusega võrreldes, olles võrdne kahest banaanist saadava radiaktsiooniga. Järeldus: Tuumaelektrijaama rajamine Eestisse oleks lähtudes laamdektoonikast väga ratsionaalne otsus, mis muudaks tuumajaama ebastabiilsesse olekusse sattumise riski miinimumini.
keskkonda, võib saada mõnikord takistuseks tuumajaama rajamisel. See probleem aga ei takista tuumajaamade levikut ning tulevikus leiab see endale tõenäoliselt tuumaenergia tehnoloogia arenedes ka lahenduse. Enamik tuumaelektrijaamu vabastavad keskkonda erinevaid gaasilisi ja vedelaid radioloogilisi heitmeid. Inimesed, kes elavad tuumareaktorist vähem kui 80 kilomeetri kaugusel, saavad kiiritust umbes 0,0001 mSv aastas. Kogu tuumaelektrijaamast saadav kiirgus sõltub jaama tüübist, erinevate eeskirjade täitmisest ja jaama kasutusest. Täpseid eritatava kiirguse doose mõõdetakse tuumajaamade ümbruses pidevalt. Samuti teostatakse pidevat kiirgusseiret tuumajaama sees. Seega võib üsna kindlalt öelda, et liigse radioaktiivse kiirguse vabastamine ei ole probleem, mis võiks takistada tuumaelektrijaamade levikut. 4 Tuumaenergia tulevik Juba praegu toimub tuumaenergeetika taassünd
Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg BULGAARIA RIIGIMAJANDUS Bulgaaria on majanduslikult nõrk riik. Riigi peamised töötleva tööstuse harud on keemia-, naftakeemia- ja masinatööstus ning metallurgia. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. Naftatööstuses töödeldakse peamiselt sisseveetavat toorainet. Bulgaarias toodetakse elektri- ja diiselmootoriga vedureid, kaevandusseadmeid, lifte, toidu- ja kergetööstuskaupu. Toiduainetööstuses on kõige tähtsamal kohal suhkru, veini ja taimeõli tootmine, samuti puu- ja aedviljade ning liha ja kala ümbertöötlemine. Lisaks valmistatakse tubakatooteid
metrood, selle esimene lõik on ikka veel lõpetamata. Bulgaaria sisevedudest on kõige populaarsemad raudtee ja autotransport ja väliskaubandusesjõe- ja mereveondus. Raudteede kogu pikkus Bulgaarias on 4267 km. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler
lakkamine 27. Riigisisesed ja piiriülesed kiirgushädaolukorrad. Eestis on võimalikud kiirgusõnnetused esiteks paiksetel objektidel ja teiseks, mis ei ole seotud konkreetse varasemalt etteplaneeritava asukohaga. Esimese puhul ei nõuta kiireloomulist abinõude rakendamist. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetusest tingitud hädaolukord võib aset leida juhul, kui toimub avarii/õnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini. Radioaktiivne pilve jõudmisel lähedal asuvast tuumaelektrijaamast, võib põhjustada keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastumise ja elanikel olulise kiirgusdoosi. 28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk.
põllumajandustoodangust. Bulgaarias kasvatatakse teravilja, päevalilli, riisi, samuti piparmünti, lavendlit, roose, puuvillapõõsaid. Riigis propageeritakse aiapidamist. Koduloomadest peetakse veiseid, sigu, lambaid ja kitsi. Maavarad. Bulgaarias kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, pisut leidub ka naftat ja maagaasi. Peale selle ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. 3 Toit. Bulgaaria rahvusköögile on mõju avaldanud nii Kesk-Aasia kui ka Vahemeremaade toiduvalmistamistraditsioonid. Bulgaaria toitudes kasutatakse rohkelt vürtsikaid maitseaineid ja aedvilju. Enamiku roogade peakomponendiks on liha. Bulgaarias reisides soovitame
27. Riigisisesed ja piiriülesed kiirgushädaolukorrad. Eestis on võimalikud kiirgusõnnetused esiteks paiksetel objektide ja teiseks, mis ei ole seotud konkreetse varasemalt etteplaneeritava asukohaga. Esimese puhul ei nõuta kiireloomulist abinõuete rakendamist. Ülepiirilise levikuga tuumaõnnetustets tingitud hädaolukord võib aset leida juhul, kui toimub avariiõnnetus tuumarajatises mille mõju võib ulatuda Eestini. Radioaktiivne pilve jõudmisel lähedal asuvast tuumaelektrijaamast võib põhjustata keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastamise. Ntks Tsernobõl. 28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed. Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse
Inglismaaga: saab tekstiilitööstus masinaid, annab paberit ja puitu. Jaapaniga: saab elektroonikat. 6.2. Taastuvenergia kasutamine Taastuvenergia kasutus on suurenenud kõvasti võrreldes viimase 20 aastaga. 1990. aastal oli taastuv energia osakaal 18,2 %, 2010. Aastal 27.1 %. Taastuvast energiast moodustas veest saadud energia 60 %, puiduõli 22 %, teised puidu saadused 17 %, tuuleenergia 0,2 % ja teised ~1 %. 6.3. Riigi energiavarud Riik saab 28 % energiast tuumaelektrijaamast, 16 % hüdroelektrijaamadest, 13 % kiviõlist, 11 % maagaasist, 5 % turbast, 10 % puidu kütustest ja 17 % teistest energia allikatest. 6.4. Energiakasutus Soome rahva seas 2009 aastal moodustas imporditud energia 19 % kogu energiast. 80 % energiast kasutatakse majade kütmiseks. Inimese kohta kasutati Soomes 17,3 Mwh energiat. Saksamaal on see arv näiteks 7,5 Mwh. Tuumaelektrijaamad asuvad Lõuna-Soomes Loviisas, Ruotsinpyhtääs ja Olkiluotos. Kesk-Soomes asuvad Simo ja Pyhäjoki
annaabi.ee 
