PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED
koopad, karstilehtrid, langatused.
*Suletud karst-koopad, maa-alused j6ed.
*Avatud-langatused, lehtrid.
Nt: tuhala karstiala (N6iakaev) => karstiallikas
Pae karstiala
Pirita j6eorvus palju karstin2htusi
*J2rvesid v2ga v2he (vesi kaob l6hedesse 2ra)
Suuremad mandrij22 tekkelised j2rved:
-Ylemiste j2rv (juuakse j6gedest vett)
-Maardu j2rv
*L6una pool on sooj2rvesid
-Velise j2rv, Kaisma j2rv.
*Kliima:
kuulub L22ne-Eesti kliima valdkonde, kus ilmastikku m6jutavad L22ne-ja Loode
6humassid. Tugev tuulesus, sademete hulk kasvab l22nest itta.
Ilmastiku mandrilisus suureneb Ida-ja L6una suunas.
*Muld ja taimkate:
Muldade l2htekivimiks on valdavalt lubjarikas moreen. Mist6ttu nad on toitainete
rikkad. Sageli 6hulised kivised ja p6uakartlikud(sest sademed kaovad maa alla,
kuna seal on karst). Valdavad r2hkmullad. (Paekivisodi, toitainete rikas).
Liivastel aladel levivad leetmullad(toitainete vaine muld).
Kesk-ja L6unaosas levivad soomullad (liigniisked; gleistumine- k6rgvee t6ttu