kokku. Momendil on Eesti suurim tuulepark Pakri poolsaarel, see omab võimsust 18,4 MW ja juba plaanitaks ehitada Hiiumaale tuulepark, mis omaks võimsust 1000MW. Juhul kui ka see teine projekt realiseerub, siis toodetaks umbes 50% Eesti energiast elektrituulikutega. Ent siiski tuuleenergia ei ole püsiv ja Saksamaa kogemused tuuleenergia rakendamisel on näidanud, et liiga palju tuuleenergiat energiabilansis teeb pigem kahju kui kasu, sest tuulejaamade kõikuv energiatoodang tuleb tasakaalustada millegagi sama kõikuva tarbimisvajadusega ja see kõik kokku võib viia selleni, et vanad fosiilsetel kütustel töötavad elektrijaamu ei saagi sulgeda vaid pigem vastupidi- need jaamad peaks töötama veel rohkem, kui need siiani on töödanud. Sama on ka Päikese energiaga. Eesti ei ole eriti päikeseküllane ja enamus päevi on pilvised või vihmased. Päikese energia
releekaitse ja automaatika uuendamise vajadus mitmepoolse toite tekkimise ja lühisvoolude suurenemise tõttu; võrgust anormaaltalitluses eraldunud tarbijate osa väikejaama(de)st toitmise vältimine ning väikejaama releekaitse jm juhtimisseadmete vastavus võrgu nõuetele. Samas paiknedes hajutatult üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti. Samuti on nad väga hea manööverdamisvõimega, võimaldades luua teatud manöövervõimsuse tuulejaamade võimsuse kõikumiste silumiseks. Tänapäeval töötab Eestis hüdroelektrijaamu koguvõimsusega ligi 3,5 MW keskmise aastase kogutoodanguga ligi 19 GWh, mis moodustaks 2010.a. Eesti tarbimisest 0,20,3%. Arvestades rea firmade ja ettevõtjate tulevikukavasid ja veejõu viimase aja kasutuselevõtu tempot umbes 0,30,4 MW aastas, on lähiaastail oodata rea endiste jaamade ja vesiveskite taastamist koguvõimsusega umbes üle 5 MW keskmise aastase kogutoodanguga umbes 39
annaabi.ee 
