võsa, õled, roog jt tähtsus energiatootmises, kõike mida on Eesti pinnal rohkelt. Puit ja teised biokütused on taastuvad ja nende põlemisel paiskuvaid süsihappegaasi heitmeid ei loeta kasvuhoonegaaside hulka, mis muudab nad energiatööstusele väga huvitavaks. Seni kasutab biokütust vaid Narva elektrijaamad, kuid aja jooksu, kui põlevkivi kogus väheneb, usun, et suureneb biomassi osatähtsus. Eestis on ka väga head võimalused tuuleenergiaks. Kui Eestit geoloogilisest küljelt vaadata, on ta valdavalt lame, seega tuultele üsnagi soodne. Samuti ümbritseb Eestit kahest küljest suured ja tuulised veekogud. Tuuleenergia on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab keskkonda palju vähem kui teised energiaallikad. Eestis on praegu töös neli tuuleparki- Aulepa, Narva, Virtsu ja Ruhnu tuulepark; lõpusirgel on valmimas veel kolm tuuleparki. Tuuleenergia tehnoloogia areneb
päikesepoolsel osal neeldunud energia (64,8 % Julia Kjahrenova maakeralesaabuvast päikesekiirgusest) kiirgub Maa mõlemal poolel pikalainelise infrapunase kiirgusena tagasi maailmaruumi, põhjustades maapinna ja õhu temperatuuri ööpäevast vaheldumist (joonis). Väike osa (ligikaudu 1,7 ZJ) muundub enne seda tuuleenergiaks, veel väiksem osa ( 0,2 ZJ) aga pinnavoolu hüdroenergiaks. 5 PÄIKESEKIIRGUSE PEEGELDUMINE JA MAA PIKALAINELISE SOOJUSKIIRGUSE KIIRGUMINE MAAILMARUUMI Julia Kjahrenova 6 MAA KIIRGAVUS Maapinnale langev kiirgus, mis on aluseks meie päikeseenergiat kasutavate seadmete
Kogu Päikesesüsteem, sealhulgas ka maakera sündis Päikese toimel ja tema juhtimisel, samuti sai elu tekkimine Maal võimalikuks ainult tänu Päikesele. Kogu meie kasutatav energia on alguse saanud Päikesest. Fotosünteesi käigus sünteesitakse kogu orgaaniline biomass, mis on loomadele ja inimestele toiduks. Osa biomassist on maapõues muundunud fossiilseteks kütusteks kivisöeks, naftaks ja maagaasiks. Päikese soojus paneb Maal liikuma vee ja õhu ning muundub nii hüdro- ja tuuleenergiaks. Niisiis ükskõik millist energiat me ka ei kasuta, on see lõppkokkuvõttes pärit Päikeselt, selle südamikus töötavast "tuumajaamast". Teine põhjus, miks päike mulle väga meeldib on see, et saab end pruuniks päevitada. Mis siis ikkagi on päevitus? See on meie naha kaitsereaktsioon ultraviolettkiirgusele, mis suurtes kogustes on väga kahjulik. Päike, nähtava valguse ja soojuse kõrval, kiirgab ka ultraviolettkiirgust. UV-kiirgus jaguneb lainete pikkuse alusel
samuti võib hiljem salvestuda fossiilkütusena. Puiduna, turbana ja väga väikesel määral ka fossiilkütustena salvestub aastas käesoleval ajal ligikaudu 0,4 ZJ energiat. Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia kiirgub Maa mõlemal poolel pikalainelise infrapunase (soojus-) kiirgusena tagasi maailmaruumi, põhjustades maapinna ja õhu temperatuuri ööpäevast vaheldumist. Väike osa muundub enne seda tuuleenergiaks, veel väiksem osa aga pinnavoolu hüdroenergiaks. 8. Taastamatute energiaallikate liigitus. Mittetaastuvateks energiaallikateks loetakse selliseid, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem (või üldse taastumatu) kui kasutamine. Taastumatud energiaallikad (kütused) - Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas (kildagaas, metaanhüdraat), põlevkivi jm
annaabi.ee 
