TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
Esimesed Eesti koha- ja
isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas.
Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal
eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks,
harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus
hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi
tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust
Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku
liikumise ajal.
Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp
Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja
rahvas.
13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli
annaabi.ee 
