Luulekava
Ma tundsin ka selle tunde.
Kuid
see juhtus teises ajas, teises filmis.
Kui pildistasid paradiisipuid
ja mina kõnelesin lindudega.
Jah, me magasime koos.
Surnuaia garaazis.
Basseini riietusruumis.
Määndunud, mööndunud majas
leinas, piinas ja lootuses
toetades teineteist, hoides
ja trotsides.
Millised uned..!
Muuseas: ma armastan sind
mu akna all laiub kunklik maastik
maakera suurima männimetsaga
tihti nähtakse seal sind paljasjalgsena
läbi lume tuskamas
sume naeratus näol põsed õhetamas
Ja siis veel see kirju sitsikleit mis laseb
aimata su kauneid rindu
muuseas: ma armastan sind
Mu truudus on ruudus,
kvardraadis
Kui sa saja kilomeetri kaugusel
hullupööra jooksed lumist künkast alla
paljaste päkkade patsudes
aga võib-olla armastan hoopis kedagi teist
üle kõige armastan su puhaste rikkumata
pöidade jälgi lumel
Kas oled täna juba armastust sa teeninud?
Kas oled armastuse ära teeninud?