Füüsiku James Maxwelli pliiatsi otsas ootas elektromagnetvälja teooria maailma algus. Kumbki neist ei jõudnud oma edu ära oodata, olid vaid teoks tehtud unistused, mida teised ei mõistnud. Alles nüüd ostetakse van Gogh'i maale oksjonitel kõrgeima hinnaga ja Maxwell'i võrrandeid kuuldes kergitatakse targalt kulmu. Selline ongi helgemate peade saatus: kõndida riskides sõidudeel, samal ajal kui need, kelle ideedepliiatsid on hirmuga peidetud sügavaimatesse sahtlitesse, seavad samme turvalistel kõnniteedel. ,,Kollase viltpliiatsi ots on ilmselt siiski kollase viltpliiatsi ots." Sellest ei lase tõeline püüdleja, oma eesmärgi igatseja ennast heidutada. Kollase viltpliiatsi ots võib olla tegelikult ka mõne maailma algus. Mina usun seda. Mitte miski ei ole lõplik, iga ots on millegi algus ja kõigest võib luua midagi uut, kui ainult osata seda näha. Tavaliselt inimesed ei viitsi seda vaadata. Ei, ma ei kirjutanud valesti, et nad ei leia
juulini. Kaitsealadel olevad pesapaigad on arvatud üsna range reziimiga sihtkaitsevööndisse. 2003. aasta seisuga asus kotkameestele teadaolevast 35 pesapaigast ainult viis väljaspool kaitsealasid. . Suur-konnakotka ja must-toonekurega võrreldes on kaljukotkal siiski head ajad: lausraied pole veel jõudnud rabasaartele ning loodetavasti ei jõuagi. Ebakindel on siiski nende kaljukotkapaaride elu, kelle pesakoht ei ole uurijatele ja kaitsjatele teada. Kindlasti ei asu nad kõik turvalistel kaitsealadel, nende pesapaigad võivad jääda inimeste meelevalda. Kasutatud kirjandus Harri Kontkanen, Asko Lõhmus ja Toni Nevalainen, "Röövlinnud ja metsamajandus", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 Mats Ake Bergström ja Carl-Fredrik Lundevall, ,,Põhjamaa linnud", Varrak 2005 http://www.kotkas.ee/Kaljukotkas.htm http://www.kotkas.ee/Kotkad.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel614_599.html http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=97
annaabi.ee 
