Krüpteerimine ( referaat )
andmete ülekandmist andmeid teatud algoritmiga ehk krüpteerib andmed ja andmete
vastuvõtja teeb läbi vastupidise operatsiooni dekrüpteerides andmed loetavale kujule.
Andmete krüpteerimise algoritm defineerib võtme keerukuse, mille abil on võimalik
andmeid kaitsta. Mida pikem on kasutatud krüpteerimisvõti seda rohkem on võtmete
erinevaid variatsioone ja seda keerukam on võtme toore jõuga lahti murdmine ning seda
suurem on konfidentsiaalsus, mida algoritm pakub. Kaasaegsed turvalisimad algoritmid
kasutavad 256 bitiseid (näiteks AES) või 512-4096 bitiseid (näiteks RSA) võtmeid.
Mitmed algoritmid omavad sisseehitatud dünaamilist võtme muutumist, mispuhul üks
võti kehtib vaid teatud aja ja selle äraarvamine ei võimalda pealtkuulajal salvestada kogu
andmevahetust võrgus. On olemas erinevaid krüpteerimis tarkvarasid. Näiteks TrueCrypt.
TrueCrypti pakutavaid hüvesid saavad tänasel päeval nautida Windows XP/2000 ja Linuxi