NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL
Esimesed vene notariaalsed aktid sõlmiti XIV-XV sajandil. Mõtnikud ()
registreerisid tunnistajate juuresolekul tehingud turgudel, antud tehingute tõestamise eest said
nad tasu.14
Teine etapp algab XVI sajandil ja lõpeb "Sobornoje ulozenie" (Sobornoje seadustekogu)
ilmumisega 1649. aastal. Sellele perioodile on iseloomulik see, et notariaalsete organite
formeerimine ja notariaalsete tehingute teostamise kord oli reguleeritud tsaari erikorraldusega.
Venemaal tekib turukirjutajate ( ) seisus.
Nad kujutasid ennast omapäras professionaalse kirjutajate korporatsiooni, kes
spetialiseerusid tsiviiltehingute tegemisele tasu eest. Nad tegutsesid isikute huvides, kes
nende poole pöördusid. Kohalemääramine toimus tsaari erikorraldusega, just selles seisnes
riigipoolne kontroll nende tegevuse üle. Aastal 1597 andis tsaar Fjodor Ioannovits välja
korralduse, mille alusel viidi sisse spetsiaalne tõend. Tõend kujutas ennast protokolli milles
annaabi.ee 
