M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Jim ühelt poolt vette hüppas ning mina teiselt poolt, siis sõitis ta mühinal otse parvest läbi.
Sukeldusin ja püüdsin kõigest väest põhjani jõuda, sest kolmekümne jala suurune ratas
pidi minust üle minema, -- ja parem oli, kui talle küllaldaselt ruumi jätkus. Harilikult võisin
minutiks vee alla jääda, aga seekord jäin vist poolteiseks minutiks. Siis sööstsin tulise
kiirusega veepinnale, sest olin peaaegu lämbumas.
Ajasin end kaelani veest välja, puhusin vett ninast ja turtsusin pisut. Muidugi oli vool
tugev; ja laev muidugi pani masinad otsekohe jälle käima, sest parvetajatest
ei hoolitud kunagi. Müdistades läks aurik jõge mööda edasi ja kadus udus kohe silmist,
kuigi ma teda veel kuulsin.
Umbes kaksteist korda hüüdsin Jimi, kuid ei saanud vastust. Haarasin siis kinni plangust,
mis mind riivas, kui ma «vett tampisin», ja ujusin kalda suunas, planku ees lükates.
Märkasin varsti, et vool kiskus vasema kalda poole, mis tähendas, et olin keerises; võtsin
annaabi.ee 
