a) vedelkütusrakettmootorid b) tahkekütusrakettmootorid c) hübriidrakettmootorid 2. Mittekeemilised rakettmootorid a) tuuma-, b) päikese- ja c) elektrijõul töötavad mootorid II. Õhureaktiivmootorid 1. Kompressorita mootorid a) otsevoolureaktiivmootorid b) pulsatsioonreaktiivmootorid 2. Kompressoriga mootorid a) turboreaktiivmootorid Üldtutvustus Reaktiivmootoritest on kõige lihtsama ehitusega pulseeriv reaktiivmootor, mida kasutatakse laialdaselt näiteks mudellennunduses. Mudellennunduses kasutatakse pulseerivaid reaktiivmootoreid ringkiirusmudelite jõuallikana. Reaktiivmootor on suurtel lennukiirustel kolbmootorist parem, sest tema tõmbejõud suureneb kiiruse kasvamisega ning erikaal (kaalu ja tõmbejõu suhe) on väiksem kui kolbmootoril. . Pulseeriv reaktiivmootor on ehituselt väga lihtne
Soojusmootori töö aluseks on termodünaamiline ringprotsess. Soojusenergia mehaaniliseks tööks muundamise iseärasuste põhjal on võimalik eristada järgmisi soojusmootorite tüüpe: 1)kolbmootorid (kogu tööprotsess toimub mootori silindris); 2) turbiinimootorid (protsess toimub järjestikku difuusoris, kompressoris, põlemiskambris, gaasiturbiinis ja reaktiivdüüsis). Turbiinmootorid jagunevad: a)gaasiturbiinmootorid, b)turboreaktiivmootorid (turboventilaator- ja turbopropellermootor): 3)reaktiivmootorid(põlemisproduktid paiskuvad reaktiivdüüsis). [5] Mootorite võrdlusparameetriteks on: a) nimivõimsus, b) pöördemoment, c) silindrite arv, d) mootori töömaht, e) mass ja gabariitmõõtmed, f) nimipöörlemissagedus, g) kütuse- ja õlikulu, h) kasutuskestus, i) müra ning kahjulike ainete vallanudmine [5] Mootori tööprotsessi olulisemad liigitused:
annaabi.ee 
