"turbakaevandamisi" - 1 õppematerjal

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

Pigem võiks seostada Selisoos olevate rabamändide suuremat kasvama hakkamise aega enne 1900 aastat toimunud Seli Suurlauka veetase alla laskmisega (Kalm, Kohv 2009: 51). Peale veetaseme alla laskmist võisid rabas puude kasvutingimused järk-järgult paranema hakata ja selle tõttu ka uued puud kasvama võrsuda, mida on näha ka jooniselt (vaata Tabel 4), et enamus (42,86%) puid pärineb 51- 100 aasta tagusest ajast. Arvestades Selisoos tehtud kuivendussüsteeme ja turbakaevandamisi ning Eesti ja Balti elektrijaamade kaugemal paiknemist, siis võib see mõneti segada aluselise saaste mõju selget välja paistmist. Joonisel 20 on küll näha, et aluselise saaste kõrgperioodil on puude juurdekasv mõneti suurenenud, kuid seda siiski väga väikesel määral. Keskmise aastase juurdekasvu põhjal saab väita, et 51-100 aastaste puude keskmine kasv (0,55 mm) on olnud vähesel määral suurem kui üle 100 aastastel puudel (0,48 mm)