siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist turbasamblast tekkinud nn fuskumiturvas. Turvas jagatakse maavara kahte põhirühma – vähe- ja hästilagunenud turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hästilagunenud turvas läheb valdavalt kütteks. Kaevandamine 19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui 300 käsitsi kaevandatud turbaauku. Need asusid põhiliselt mõisamaadel. Alates 1860. a kasutati Sindi kalevivabrikus masinatega lõigatud turvast. Üsna pea alustasid tööd veel Karula, Luunja, Sõmerpalu, Painurme turbavabrikud. 20. sajandi algul suurenes turba kasutamine kütusena ka elektri tootmisel. Eestis toodetud kasvuturbast läheb 90% ekspordiks – põhiliselt ostavad seda Lääne-Euroopa aiandusfirmad. Viimase 80 aasta jooksul on Eestis
Esimesel korral viskas ta need kraavi, kõigile vaatamiseks, teisel korral viis ta need Pearu teisele kraavile ja pani sinna tee sisse, kolmandal korral jäi ta Pearule vahele. Pearul oli püstol kaasa ja Matut nähes ähvardas teda. Matu võttis vaia ja hakkas Pearu taga ajama. Matu oli juba Pearut kätte saamas, kui too tulistan, ainult püssirohi, ja Pearu pääses. Teine temp oli selline, et Matu tegi soosillale turba unniku ja kui pearu koju tulu sattus hobune teelt kõrvale turbaauku. Kuigi Pearu oli ise varem juba soosillale turvast pannud, et tee läbipääsmatuks teha. Niis siis läks tükk aega , enne kui Pearu oma hobusega sealt välja saadi.*Andres ja Indrek olid alati eri meelt, kuigi nad koos karjas käisid. Andrs viis ussid sipelgapessa Indreku abiga. Varsti Indrek keeldus venda aitamast. Andres hakkas siis usse piimapudelisse meelitama ja neid tapma. Lõpuks said vanemad sellest teada ning Andres sai keretäie. Andres aga andis Indrekule
annaabi.ee 
