Lissaboni lepingu mõju demokraatiavaeguse probleemi lahendusele ELis
Teiseks
võimaluseks oleks koostada Eestis uus Euroopa riikide koostöö
alusleping aastaks 2018.
2) Kui juba Euroopa põhiseaduse lepingu puhul on enamik eksperte
leidnud, et tegemist on vähemasti formaalses mõttes välislepinguga,
siis peaks see kehtima ka Lissaboni lepingu kohta, mis on märksa
vähem ambitsioonikas, ei kasuta nimetuses mõistet põhiseadus ega
viita Euroopa Liidu sümbolitele – hümnile, lipule, tunnuslausele.
Kindlasti ei ole tegemist põhiseadusliku akti kui sellisega. Samal ajal
sisaldab ta nagu Euroopa põhiseaduse leping materiaalses mõttes
sätteid, mis sisuliselt omavad konstitutsioonilist iseloomu.
3) Lissaboni lepinguga muudeti ELi lepingut ja Euroopa Ühenduse
asutamislepingut. Sellega viidi mitu uut poliitikavaldkonda ELi
institutsioonide ainupädevusse, mis tähendab, et neis valdkondades