docstxt/.txt
Füüsika 12.C klassi grupp, presenteerib Teile : Valguse Teke. Külm helendus. Mida nimetatakse külmaks helenduseks? Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise toimel. Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) Luminofooride omadused : Luminofoorid töötavad energiamuundajatena, mis transformeerivad erinevaid en...
Keemia ja füüsika tunnid muudavad huvitavaks katsed, kuna need on põnevad ja õpilane saab ise ka sellest osa võtta, jälgida katse toimumist ja näha tulemust. Geograafias on vahel sellised teemad, mille kohta saab vaadata filme, nendest on kergem infot meelde jätta kui lihtsalt õpikust selle teema kohta lugedes. Õpilased teavad, et iga kord ei saa tund olla huvitav ja kerge, mõni tund tuleb lasta ka õpetajal rääkida ja kaasa teha tunnitööd, kuid piisab sellest, et kõik tunnid poleks ühesugused ja üksluised. Õpimotivatsiooni tõstavad head õpitingimused, tore õpikeskond, korralikud õppevahendid, tore klass ja loomulikult head õpetajad. Kui on klassis palju tarku õpilasi, tekib endal selline tunne, et ei taha halvem olla ja hakkad rohkem pingutama ja ennast ületama. Tekib hea tunne, kui saad hakkama. Õpilastes õpimotivatsiooni suurendamiseks tuleb teha tunnid neile huvitavamaks, sest tuim
MINU UNISTUSTE KOOL Minu unistuste kool võiks olla suur maja ,millel kõik seinad on klaasist. See kool on eesti suurim. Seal sees võiksid olla treppide asemel liftid. Vahetunnid võiksid olla palju pikemad ja klassi ruumid suuremad ,et oleks rohkem ruumi sest siis saab palju paremini tunnitööd teha.Koolimajas sees ei käida jala, igal õpilasel on kaherattaline liikumis masin mis sõidab siis kui sinna peale minna ja sisestad mis klassi minna tahan, see liigub kindlat rada pidi ja reageeri teiste masinate peale, et ei juhtuks kokku põrkeid, selle ees on kinnitatud korv kuhu saab panna asju ja see käib koodiga lahti.Iga klassi ees on parkla kuhu saab need masinad ära panna.Igal korusel on üks klass.Ühes maja küljes on kolm suurt lifti kugu mahub sisse 50. inimest koos masinatega
On nähtav, et osakonda jälgitakse ja kontrollitakse (külastasin kauplust õhtu poole). Mitu kohti, kus võib võtta kiletkotte, meeldis ka, et kartulite juures on pandud kilest kindad, et käed oleksid puhtad, kui valid kartuleid. Seisavad ka kaalud. Mulje - hea, pidevalt ostan sealt köögi- ja puuvilju ning jätkan oma ostude sooritamist just seal. Joonis 8. Maardu Maxima XX aedviljade osakond 9 Tunnitööd Köögiviljad Joonis 9. Köögiviljad 10 Joonis 10. Aedviljade sudoku 11 Sibulad Kulinaarne Sibula nimi Kuju Maitse Toiteväärtus Säilitamine kasutamine
Uputus ladina keele tunnis - poisid lõhkusid kraanikausi ära, et õpetaja ei saaks neile teha kontrolltööd. Riksi õnnetus - Riks pidi viima tüdrukutele töö vastused kuna loositahtel sai tema selleks isikuks, aga ta jäi trammi alla. Matemaatika tööst ära viilimine - tegid nii, et sõjaväekomisjon oleks samal ajal, kui on matemaatika kontrolltöö. Kärbsed - poisid võtsid kärbsed kaasa ja lasid tunnis lahti need, et ei saaks teha tunnitööd. 4. Kirjelda teose peategelasi (välimus, iseloom ja käitumine, tõekspidamised, suhtumine teistesse). Jaak Kombekas, soeng oli seitlis. Viisakas, alati saatis Virve ära. Kannatlik, oli ka armukade, aga ei lasknud sellel välja paista. Sai kõigiga hästi läbi, oli väga jutukas. Tark ja tubli õpilane. Oli abivalmis aitas Jussil kooli tagasi saada. Riks Tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, huumor oli nõrk külg, isa
Kontrolli, et erinevate õppeperioodide materjalid ei oleks segamini! Hea õpimapi esimene leht on tiitelleht. Tiitellehe kõige olulisem info on õpilase ees- ja perekonnanimi ning klass. Tiitelleht võib olla käsitsi või arvutil kirjutatud. Nõuanne: jäta tiitellehe tegemine viimaseks, sest enne õpimapi esitamist Sul seda vaja pole, aga pika õppeperioodi jooksul võib sellega nii mõndagi juhtuda. Sisu Heas õpimapis on kõik tundides tekkinu olemas. Õpimappi köida kõik konspektid, tunnitööd, töölehed, kodused tööd, arvestuslikud tööd ja nende analüüsid ning muu kraam, mida oled õppimiseks kasutanud. Kui oled puudunud, tuleb tunnitöö järgi teha. Nõuanne: Köida kohe pärast ülesande täitmist või konspekteerimise lõpetamist leht õpimappi. Kui oled puudunud, küsi klassikaaslaselt või õpetajalt, mis vahepeal tehti. Kui oled tehtud töö ära kaotanud, siis kas lepid sellega, et see jääbki puudu, või teed selle uuesti
Poisid lõhkusid kraanikausi ära, et õpetaja ei saaks neile teha kontrolltööd. c) Riksi õnnetus. Riks pidi viima tüdrukutele töö vastused kuna loositahtel sai tema selleks isikuks, aga ta jäi trammi alla. d) Matemaatika tööst ära viilimine. Nad tegid nii, et sõjaväekomisjon oleks samal ajal kui on matemaatika kontrolltöö. e) Kärbsed. Poisid võtsid kärbsed kaasa ja lasid tunnis lahti need, et ei saaks teha tunnitööd. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Jaak a) Jaak ei olnud paks, soeng oli seitlis. b) Kombekas, ei kasutanud kõnekäände. c) Viisakas, alati saatis Virve ära. Kannatlik, oli armukade aga ei lasknud sellel välja paista. d) Tema tunded olid alati tõesed, armastas ainult Virvet. Samas oli ka armukade, mõtles alati, et kui Riks ja Virve koos on, et siis neil midagi toimub. e) Õigest ja valest sai Jaak aru, Rootsis oli teise tüdrukuga kuna talle see meeldis, aga teadis, et
Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna. Nüüd arvab Ann heaks oma vennale sobiv nimi mõelda. Ennem kuna ema ja isa panevad poisile oma kiviaegse nime. Poisi nimed ei anna Annile enam asu. Ta otsustab kõik võimalikud poisi nimed matemaatika tunnis kirja panna ning ei pane tähelegi mis õpetaja tahvlile kritseldab. Korraga jõuab kätte aeg kus õpetaja otsustab kontrollida tunnitööd. Ta otsustab tahvli ette kutsuda kellegi kes võrrandi ära lahendaks. Korraga mõistab Ann, et ei ole tunnis midagi teinud ning ei tea isegi mis teemaks on. Tema õnneks kutsutakse tahvli ette hoopis Maya. Maya oli endasse tõmbunud pikkade süsimustade juuste ja sügavate silmadega, terava pilgu ning mustade riiete ning tanksaabastega tüdruk. Keegi ei ole temaga kunagi rääkinud ning ka tema ei räägi kellegagi. Kellegil ei
1) Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade) 2) Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel, panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual. 3) Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan selgitan kokkuvõte uuest osast tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside. (mida õppisime, kes olid tublid, hindan oma tunnitööd) Kodutöö: miks teeme, mida teeme, mida saavutame. 4) Kriisid. Konspekt igale klassile eraldi, et oleks meeles, mida pean meeles pidama. Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta. Ninaverejooks- määran klassist kellegi kaasa. Politseiauto maja ees- lähen ka vaatan ja kommenteerin ja nüüd võime oma tunniga edasi minna. Vaatame, arutleme, lahendame olukorra. Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus:
Õpetaja sellisele käitumisele tähelepanu ei pööra Tundi vähehäirivad käitumisprobleemid reeglite rikkumine, oma kohalt lahkumine, valjuhäälne lobisemine, loata rääkimine, õpetaja korraldustele allumatus, kirjade saatmine Tõsine, kuid piiratud ulatusega väärkäitumine suuremad rikkumised, haaravad endasse 1 õpilast v väikest õpilaste rühma. Tõsised rikkumised, aga pigem harva. Korraldustele ei allu, tunnitööd ei tee kaasa. Laudade sodimine, klassiinventari lõhkumine. Üldjuhul pole krooniline, on ajutine, harv Püsiv ja süvenev väärkäitumine kõige tõsisemad rikkumised, võib haarata pea kõiki lapsi klassis. Õpetajale vahele hõikamine, tunnis jooksmine. Õpetaja ei juhi protsessi klassis. Käitumine, mis ilmneb klassiruumis, tunni ajal. Käitumist liigitatakse probleemi tõsiduse ja kestvuse järgi (see on kõigi 4 kategooria kohta). 1
annaabi.ee 
