Keskmine temperatuur suvel +10 , talvel -34 Sademeid 250 mm/a, auramine (suur, väike) Miks on tundras liigniiske, kuigi sajab vähe vihma? .1)auramist on vähe 2)esineb igikelts. Mis on igikelts ja miks ta tekib? igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab Selgita näite abil, kuidas tundrakliima mõjutab: Pinnamoodi Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed: Too välja kolm tundrataimede kohastumist eluks tundras: 1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine 2)Madalad, et õhuke lumi neid kataks 3)Juurestik igikeltsa tõttu pindmine Täida tabel, nimeta iga alamgrupi alla kaks taime: puhmad Rohttaimed, kõrrelised Samblad, samblikud Eestis esinevad tundrataimed 1)mustikas tupp-villpea karusammal pohl 2) sookail põdrasamblik mustikas 1. Loomad:
(max 2 punkti) 11. Maailma atlases lk. 68 on foto tundrast. Millisel aastaajal on foto tehtud? Sügisel Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006 8. klass Põhjenda oma vastust Esimeste külmade saabudes hakkab klorofüll lagunema ja tundrataimede lehed omandavad punase värvuse. (max 3 punkti) 12. Eestis ja veel umbes 70 riigis on üks päev aastas, mille pikkuseks on 25 tundi ööpäevas. Millal oli selline päev viimati Eestis ja millega seoses? Talveajale üleminek, oktoobri viimasel pühapäeval, kui kella keeratakse varahommikul 1 tunni võrra tagasi.
Maapinda vormis ka veel liustik nii pealetungil kui ka taandumisel, kulutades ja kuhjates pinnast. Uusi orge tekitasid aga jääsulamisveed, mis süvendasid ja muutsid ka jääaja-eelseid orge. Jääaja lõpul aga tekkisid liustike sulamisvetest nõgudesse ja madalatele tasandikele rohkesti järvi. Jääaja ilmastik oli muutlik. Peamiselt valitses Eesti alal arktiline kliima koos külma ja lühikese suvega ning pika ja küllaltki karmi talvega. Aega mööda kliima muutus soojemaks ning peale tundrataimede hakkasid kasvama ka taimed, mis pole eriti nõudlikud nagu kask ja mänd. Samuti hakkasid loomad aegamisi põhja poole elama asuma. See soe ajajärk aga vaheldus jälle külmemaga, mis valitses vahemikus umbes 10 700 9600 aastat eKr. Mandrijää taandudes nihkusid ka kliimavöötmed põhja poole. Osad inimrühmad jäid paigale, kuid osa järgnesid mammuti ja muude loomade karjadele põhja poole. Baltimaadesse jõudsid esmaasukad umbes 11 000 aastat eKr, kuid ei saa välistada, et
maksimumi. Kuiva- ja soojalembeliste taimede osatähtsus vähenes, aga rohttaimede osatähtsus suurenes. Pujude ja vaevakase osatähtsus vähenes, lisanus arvukalt kuivadel, niisketele ja soostunud aladele iseloomulikke liike, nt angervaks, ojamõõl, tulikalised, ängelhein, nelgilised, ristõielised, korvõielised, sarikõielised, püsivalt on leitud soostumisele viitavaid turbasammalde spoore. Koldjas selginell on juba haruldasem. Oluliselt suureneb jälle kserofiilsete taimede ja tundrataimede hulk. Järsult kahaneb puude ja rohttaimede ohtrus. See jagunes allerödiks ja hilisdrüüaseks. Setetes on näha puju õietolmu ja vaevakase arvukuse tõusu. Lõuna Eestis domineeris kask, Põhja Eestis mänd, hakkas ilmuma ka kadakat ja haaba, kuuske aga siis ei olnud, see oli kliimastaadiumi alguses ja lõpus. 9 Hilisjääaja lõpul on taimekatte arengule olulise mõjuga olnud igikeltsa ja jääpankade
annaabi.ee 
