Selline kuulmine on kasulik näiteks vaenlase avastamisel - rohukõrrel leviv krõbin mõne ämbliku liikumisest võetakse vastu läbi sääre ning putukas põgeneb. Kaladel on kuulmine vees mõnevõrra raskendatud - seal kipub nimelt mitte ainult kuulmisorgan, vaid kogu keha võnkuma ning heli omadusi ei saagi kindlaks teha (sest liikumisele reageerivad rakud tegelikult keha suhtes ei võngu). See probleem on lahendatud looduses nii, et kalade kuulmiselundis lebab tunderakkudel muust kehast tihedam kuulmekivike - otoliit, mille võnkumine keha võnkumisest erineb. Selle võnkumise erinevuse järgi saabki kala närvisüsteem teada, milliste helidega on tegemist. Lindude, reptiilide ja imetajate kuulmine. Loomad, kes kasutavad kuulmist saagi leidmiselt (nahkhiired, kakud, delfiinid), on tundliku kuulmismeelega ja täpse asukohamääramisvõimega. Kakkude hea ruumiline kuulmine tuleneb nende väliskõrva ehitusest. Kõrv
Muna- vastne- täiskasvanu 62)Ämblik:1)Pearindmik ja tagakeha 2)Keha katab kitiinkest 3)Lõugkobija, lõugtundel 4)Võrgunäsad 5)Silmad Putukas:1)Keha jaguneb 3 osaks: pea rindmik tagakeha 2)Rindmikule kinnituvad 6 jalga 3)Paljudel tiivad 4)Keha katab kitiinkest 5)Paljudel tundlad- kompimiseks haistmiseks 6)Maitset tunnevad tunderakkudel 7)Suised- vajalikud toitumiseks 63)Putukad hingavad trahheedega 64)Ühiselulisteks putukateks nimetatakse putukaid, kes suudavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o kolooniatena, kus iga selle liige täidab mingit kindlat ülesannet Nende hulka kuuluvad:1)mesilased 2)herilased 3)sipelgad 65)Tähtsus looduses 1)Putukad on taimede tolmendajad 2)Putukad on taimekahjurid 3)Putukad on haigustetekitajate edasikandjad
annaabi.ee 
