Eduard Wiiralt
depressioonis. Tema esimeseks kodumaal loodud tööks oli
Kristjan Raua portree (1939, kuivnõel). Enamasti tegigi Wiiralt
Eestis portreid, jätkates Pariisis 1930. aastatel väljakujunenud
suunda. Tema eestiainelist temaatikat iseloomustas uus
tundemoment isamaalisus. Keerulistel sõjapäevadel sündisid
tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta),
"Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika"
(1942, metsotinto), mille vaimsus ja tähendus Eesti kunstis on
võrreldav Kristjan Raua teostega.
1944. aasta aprillis sõitis Wiiralt Austriasse, kus toimus tema