Põgene, vaba laps...
ei lange alati kokku meie omadega, annab privileegi osata näha inimese sisemusse ilma rääkimata.
Tants on rohkemat kui üksteise järgi pandud liigutused, mida saadab muusika. Helitöö ei
oma jalakeerutuse juures üldse olulist tähtsust. Meloodia täiendab tantsu, aitab rääkida lugu, aga see
eksisteerib ka muusikata. Emotsioone ei väljenda mitte pelgalt nägu, vaid iga liigutus omab mõtet,
lugu ja tunnet. Arvan, et zesti algtõuge peab tulema ennekõike tundeelamusest. Publiku seas on alati
kasvõi üksainus inimene, kes leiab tantsija liigutustest emotsiooni ja teosest selle mõtte, mida
koreograaf on soovinud publikule edasi anda. Tants väljendab elu läbi liigutuste.
Muusika saatel ennast liigutades õpitakse tundma enda keha ning nii leiatakse oma liikumise
keel, stiil ja mall. Igal isiksusel on iseenda tantsimise viis ning vabadus järgida teed, mida mööda
käib