Juhan Smuul „Polkovniku lesk“
Kui kumbki tavaliselt ei esine
näidendites tegelastena, vaid pigem täpsustajana ja loojana, siis seekord nad täidavad
sama funktsiooni, kuid näidendis endas sees olles. Nende tähtsus seisneb selles, et nad
seletavad näidendit ja selle kulgu. Näiteks autor annab aru, miks ja kuidas ta lõi oma
teose peategelase polkovniku lese. Ka väidab ta, et katkestab lese monolooge ainult
selleks, et lesele hingetõmbepause võimaldada.
Autor paigutas teosesse ka 6 tummtegelast: arst, lese sõbranna ja vanamees, insener, lese
tütar ja väimees. Neil olid kõigil omad kiiksud. Arst oli seepärast veel seal elus, et ta pole
veel leske patsiendiks saanud. Sõbranna oli end valetanud 10 aastat nooremaks, et riiki
sisse pääseda ning kes kirub, et peab 10 aastat rohkem töötama; vanamees, kellel polnud
ühiseid mälestusi lesega ja oli kurt lese lobisemisest; insener, keda lesk lolliks peab, kuna
ta töötab palju; lese tütar, kes oli oma ema noorem variant