Paulo Coelho "Alkeemik"
märkidesse ning kogu oma elu ja õpingute jooksul oli taotsinud seda ainumat keelt, mida
räägib Universum. Kõigepealt oli ta huvitatud olnud esperantost, siis usunditest ja lõpuks
alkeemiast. Isa jäetud varandusest oli ta Tarkade Kivi otsides suurema osa ära kulutanud ning
nüüd otsis ta sõbralt kuulnud erakordsete võimetega araablast, kellelt lootis ta abi ja vastuseid
saada. Inglane ja Santiago leidsid mõneks ajaks ühise keele, rääkides märkidest, Ühisest
Keelest , Uurimist ja Tummimist. Nende vestlusele segas vahele Karavanijuht, pika habeme ja
mustade silmadega mees, kes ütles, et tema käes on nende elu ja surm, sest kõrb on tujukas
nagu naine ning vahel ajal ta mehed hulluks. Karavan koosnes väga paljudest inimestest ning
10
kõik pidid lubama olla sõnakuulelikud, sest kõrbes tähendab sõnakuulmatus surma.Kui