4) Valkude denaturatsioon ja hüdrolüüs; Vastus: Valgu denaturatsioon on see kui valgu sekundaar- või tertsiaalstruktuur laguneb välise teguri mõjutamise toimel. Hüdrolüüs- peptiidisidemete lõhkumine ehk prmiaarstruktuuri lagunemine (hapetes keetmisel). Inimese maos toimub pepsiini abil HCl keskkonnas. 6. Valkude ülesanded. 7. Nukleiinhapped: 1) DNA nukleotiidi joonis. Nimetused. Vastus: adeiin, guaniin, tsütosiin, tumiin. 2) DNA primaar- ja sekundaarstruktuur. Vastus: DNA primaarstruktuur- I ahela nukelotiidijärjestus. DNA sekunaarstruktuur - 2 ahelaline biheeliks. DNA on desoksüribonukleiinhape. 3) Komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA : A=T ja G=C RNA: A=U ja G=C 4) RNA nukleotiidi joonis. Nimetused. Vastus: adeiin, guaniin, tsütosiin, uratsiil Ribonukleiinhape. 5) RNA molekulide ehitus ja ülesanded. Vastus: mRNA - kannab info sünteesi kohta ribosoomi.
osa taidab DNA. Matriitsina RNA sunteesil toimib uks DNA ahelatest, mille jargi, vastavalt komplementaarsuse printsiibile, sunteesitakse uheahelaline RNA. Transkripitsiooni teostab vastav ensuum RNA-polumeraas, mille toimel katkevad kahe DNA ahela vahelised vesiniksidemed ning DNA biheeliks keerdub jark-jargult lahti. Seejarel sunteesib ensuum RNA-polumeraas uhe DNA ahelaga komplementaarse RNA molekuli. Kuna RNA molekulis on tumiin asendunud uratsiiliga, siis rakendub transkriptsioonil jargmine komplementaarsus: DNA: AGC-T RNA: UCG-A Parast transkriptsiooni DNA ahelad uhinevad ning DNA omandab endise biheeliksikujulise struktuuri. Seega toimub RNA transkriptsioonil informatsiooni umberkirjutamine DNA-lt RNA-le. RNA-sunteesi voib vaadelda sarnaselt DNA replikatsiooniga. Molemal juhul toimub DNA molekuli despirasliseerumine ning DNA taidab matriitsi osa. Erinevus seisneb selles, et
annaabi.ee 
