osakestest, mis interakteeruvad muude osakestega vaid nõrga vastastikmõju ja gravitatsiooni kaudu, kuid on pakutud ka teisi teooriaid . Käimas on mitmeid eksperimente, mis püüavad tumeainet detekteerida mittegravitatsiooniliselt. Päikesesüsteemist suuremate astronoomiliste struktuuride uurimise, samuti ka kosmoloogiast tulenevate võrrandite kohaselt moodustab tumeaine nähtava Universumi energiatihedusest 23%, harilik ehk nähtav aine 4,6% ja tumeenergia ülejäänu. Tumeainel on keskne roll galaktikate jaUniversumi suuremõõdulise struktuuri tekke modelleerimisel ning sel on mõõdetavad mõjud kosmilise mikrolaine-taustkiirguse anisotroopiatele. Seda taustkiirgust mõõdab näiteksWMAP-tehiskaaslane. Hoolimata tumeaine tähtsusest Universumis on otsesed tõendid tumeainele vähesed. Mõningaid tumeainet postuleerima ajendanud anomaaliaid on võimalik seletada ka alternatiivsete teooriatega. Üldiselt võib neid kirjeldada kui modifikatsioone mehaanika- ja