Jõe veereziim kajastab jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumisi aasta jooksul. Veereziimis saab eristada korrapäraselt esinevaid vooluhulga ( veehulga) muutusi suurvett ja madalvett ning juhuslikult esinevaid tulvasid. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri piirkondade jõgedes esineda kliimast sõltuvalt mistahes aastaajal. Tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus. Tulvad esinevad seega ebakorrapäraselt, sugugi mitte igal aastal. Tulvasi põhjustavad kõige sagedamini : lühiajalised tugevad vihmasajud, ilma järsust soojenemisest tingitud liustike või lume intensiivne sulamine. Vesi tõuseb jões väga kiiresti. Ka vee alanemine toimub tavaliselt kiiresti. Sageli kaasnevad inimohvrid, sest tulv on ootamatu. Millal esineb suurvesi jõgedel, kus on toitumises suur osakaal lumesulaveel? millal kõrgmäestikest algavatel jõgedel? millal liustikest toituvatel jõgedel? millal mussoonkliimaga aladel?
on auramine suurim ja vesi suureme soolade sisalduse t6ttu ( suurema / viiksema ) tihedusega. Suurematel laiustel tihedus ( suureneb / vlheneb ) veetemperatuuri alanemisc t6thr, soolsus ( suu- reneb / vfiheneb) aga jOgede sissevoolu ja liustikujlf, sulamise tdttu. tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus. Tulvad esinevad seega ebakorrapäraselt, sugugi mitte igal aastal. Tulvasi põhjustavad kõige sagedamini : lühiajalised tugevad vihmasajud, 7 . Mis on tulv? ilma järsust soojenemisest tingitud liustike või lume intensiivne sulamine. Vesi tõuseb ja alaneb kiiresti. Sageli kaasnevad ka inimohvrid,sest tulv on ootamatu. Mis on koolmekoht? Jõe või muu veekogu madalam koht, mida saab jalgsi, ratsa või sõidukiga ületada. '8 . Kuidas liustikud tekivad
annaabi.ee 
