suhteid olnud. Eestiga võrreldes on Valgevene suur riik. Eestlasi elab Valgevenes 700, Minskis vaid 19. Vaatamata loiule suhtlemisele, on valgevenelaste huvi Eesti vastu ülisuur. Aktiivsemad Eesti ettevõtjad on loonud oma esindused Valgevenes Poliitiline ebastabiilsus tekitab pidevalt olukordi, kus Eesti kodanikud ja firmad vajavad kaitset. Valgevenelased Eestis Valgevenelased elasid Eestis juba Leedu suurvürtsiriigi ajal, kuid nende arv ei olnud suur. 40. aastate lõpus Eestisse tulvanud tööjõu seas oli rohkesti ka valgevenelasi 1897. aasta andmetel oli valgevenelasi Eestis 272 inimest. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711 2000 a. 21125 valgevenelast Seltsid Eestis on 30 rahvusvähemust, kellel on oma organisatsioon ja kes esindavad enam kui 150 seltsi Eestis on valgevenelased hästi organiseerunud tegutseb mitu seltsi, toimub palju üritusi, kontserte,
Vallutasid Goma (2012), kus elas üle miljoni inimese. 2013.a. konfliktis olid sunnitud 140000 inimest oma riigist lahkuma. Nüüdseks on M23 kaotatud. Teise Kongo sõja (1998-2003) ajal ja veel pärast sõja lõppu toimunud konfliktides hukkus aastatel 1998-2008 5,4miljonit inimest. Põgenemiskohad 2013.a. põgenes 55000 inimest mässuliste rünnakute eest Ugandasse. Põgenikud olid üle piiri Uganda lääneossa tulvanud pärast ugandalaste juhitud Demokraatlike Liitlasjõudude (ADF) rünnakut Kongo DV Põhja- Kivu provintsis asuvale Kamango linnale. ADF moodustati 1990. aastate keskel Lääne-Ugandas Kongo piiri lähedal asuvates Rwenzori mägedes. Osa ADF-ist liikus pärast Uganda valitsusvägede kahe aasta tagust rünnakut Kongosse. Ka Eestisse on põgenejaid tulnud (põhiliselt 1998. aasta kodusõja tõttu). Paguluse tagajärjed 2014
sajandite. Vana-Rooma riikliku ühtekuuluvuse hoidis alal Rooma piiskop, paavst, kelle võimu kõrgpunktis oli keskaeg. Misjonitöö tulemusena kujunes 14. sajandiks välja kristlik Euroopa. Keskaeg oli kiriku misjonitegevuse kõrgaeg. Kui vana kirik oli pööranud oma tähelepanu antiikaja kultuurrahvaste võitmisele, siis keskaja kirik pöördus barbarite, germaanlaste ja slaavlaste poole. Rahvasterändamisega Itaaliasse ja Prantsusmaale tulvanud germaanlaste hulgad puutusid kokku arenenud kultuuri ja ristiusuga. Lääne-Rooma riik varises kokku, kuid uued, Euroopas juhtivaks tõusnud rahvad võtsid ristiusu omaks. Frangi kuninga Chlodovechi pöördumine ja ristimine 496. aasta jõulupühal oli tüüpiline ja suundamäärav. Tema kaasa oli katoliiklik printsess, kuid tolle õhutustest ja palvetest üksi ei piisanud. Alles siis, kui Chlodovech ühes lahingus kaotama hakkas, pöördus