tulevikus. Maaelu areng hõlmab endas väga palju funktsioone, alustades tootmisest, keskkonnahoiust ja lõpetades maaettevõtluse ning kultuuripärandiga. Seega ma arvan, et Eestis on veel piisavalt arenguruumi ja mõtlemisainet kuidas muuta meie maaelu paremaks ja probleemivabamaks, kui see hetkel on. Minu arvates peab prioriteediks olema majanduskriisi leevendamine, majanduse pööramine kasvule, töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine. Eesti tulevikustrateegia nurgakiviks saab olla ainult heaoluühiskond. Heaoluühiskonna aluseks on tootlikkuse kasv ja stabiilsed hinnad. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal ajal nõuab neilt vastutust teiste samasuguste õiguste tagamise eest. Mina soovin, et edaspidi hoiaksime me kõik veel rohkem kokku ning teeksime kõik, nii enda kui ka riigi jaoks tarku otsuseid. Vaatamata, kui kaugele oleme me juba jõudnud on meil veel palju asju mida me peame tegema ja muutma oma
Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud Eesti ühiskond. Tänane Eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult. Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. Eesti turg on väike just seetõttu, et ostuvõimeline osa elanikkonast on väike. Eesti tulevikustrateegia nurgakiviks saab olla ainult heaoluühiskond. Saksamaal õnnestus see 1950. aastatel üles ehitada tänu Marshalli plaanile. Kuigi Ludwig Erhardilt on palju õppida, saab Eesti apelleerida üksnes oma sisemistele ressurssidele. Samasuguses olukorras oli sõjajärgne Soome. Heaoluühiskonna kujunemise aluseks on Erhardit tsiteerides "laiade rahvahulkade sissetulekute suurendamine", mille aluseks omakorda on tootlikkuse kasv ja stabiilsed hinnad
annaabi.ee 
